/nginx/o/2014/09/17/3357765t1hb120.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/14/6447803t1h2fae.jpg)
Aare Toikka «Don Quijote» on mastaapne ja visuaalselt efektne lavastus, mis nõuab näitlejailt nii paindlikku lavaidentiteedi teisendamise oskust kui ka head füüsilist vormi.
Tellijale
Peegli kaudu imetletud ilu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatajat ei tõmmata kohe sidusasse illusiooniilma, vaid aktualiseeritakse ka reaalne mänguruum, Hobuveski, et publik saaks tõeliselt kaasa teha don Quijote (Ago Soots) ja Sancho Panza (Meelis Põdersoo) rännaku erinevais ja sujuvalt üksteiseks muunduvais reaalsuskihistustes. Vaataja saab enda meelte ja mõistusega järgida rüütli ja tema kannupoisi pidevat vaatepunktivaidlust selle üle, mis on reaalsus ja mis kujutelm.