Kolmekordne lahkuminek

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dirty Projectors
Dirty Projectors Foto: Kuvatõmmis

Dirty Projectors

Dirty Projectors

Domino

Hinne: 4

Huvitav, mida oleks öelnud Dirty Projectors aastal 2003 oma esimese kauamängiva «The Glad Fact» salvestamise ajal, kui mõni külaline tulevikust oleks neile kuulata andnud Dirty Projectorsi aastast 2017. «Need olete teie!» «Ei ole, mine metsa!» Või mine sa tea, eksperimenteerimine on sellele New Yorgi bändile alati meeldinud, kuid tõsiasi on, et nullindatel kütsid nad indie’t, teatud art-popi elementide ja sellise mõnusa nihkega muidugi.

Üldiselt peetakse neid sajandi alguse esimese kümnendi New Yorgi üheks olulisemaks bändiks-novaatoriks LCD Soundsystemi ja Vampire Weekendi kõrval. Kuhupoole asi kisub, võib eriti takkajärele juba aimata nende 2009. aasta albumilt «Bitte Orca», millest sai õigupoolest Dirty Projectorsi läbimurdealbum.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles