Keeleauhinna pälvisid «Eesti kohanimeraamat» ja Säutsupääsuke

Janar Ala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säutsupääsuke Keiti Vilms.
Säutsupääsuke Keiti Vilms. Foto: Marianne Ubaleht

2016. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna «Eesti kohanimeraamat», rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias.

Peaauhinna pälvinud «Eesti kohanimeraamat» on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, nende kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamaid piirkondade ja looduskohtade nimesid. Raamat sisaldab ka praktilisi soovitusi kohanimede kasutamiseks, nagu hääldust ja käändeid. Mitmel puhul on lisatud viipenimed, raamatu lõpus on kaardilisa. Kohanimeraamat valmis Eesti Keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Võru Instituudi koostöös, toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.

Märgiti ära veel kaks mullust keeletegu. Konkursi «Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi» puhul toodi esile idee ja selle värskus – populariseerida eestikeelse nime kasutamist, tõsta esile huvitavaid nimeleide ning seada eeskujusid. Konkursi algatasid Emakeele Selts ja Eesti keelenõukogu. Vikerraadio «Keelesaate» tõstsid ministrid esile kui pikaajalise, mitmekülgse ja kvaliteetse eesti keelt väärtustava saate. Saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan.

Keeleteo rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid, mille autor on Keiti Vilms. Oma kalambuuridega Twitteris ja Facebookis on Keiti Vilms tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja armastust eesti keele vastu. Säutsupääsukese tviidid on sageli kas sõnamäng või viited eesti kirjandusele, eriti luulele. Autori keelekasutus on vahetu ja ehe, ta on ühelt poolt modernne ja tänapäevane, teisalt aga vaatab eesti kirjanduse minevikku.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Keeleteo auhind anti tänavu välja üheteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa iga-aastasest emakeelepäeva tähistamisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles