Esimene ballett «Puur» kestab napilt paarkümmend minutit ja selle autoriks on ameerika moderntantsu meister Jerome Robbins (1918–1998), kes muusikana kasutas Igor Stravinski keelpillikontserti. Selle esietendus 1951. aastal tekitas skandaali. Balletti nimetati šokeerivaks, vastikuks ja koguni pornograafiliseks, mida ta tegelikult sugugi ei ole. Robbins ise võrdles oma loomingut «Giselle'i» teise vaatusega, kus kättemaksuhimulised vilid tantsivad surnuks mehi. Ka «Puuris» käituvad emased putukad nende sekka sattunud meestega samamoodi. Loomulikult on koreograafilised kujundid teistsugused. Robbins ise tunnistas, et ta püüdis igati vältida tantsijate liikumist inimeste moodi. Tegemist on muuseas sellesama isiku koreograafiga, kes lõi kuulsad tantsud Leonard Bernsteini muusikalile «West Side Story».
Teine ballett on seatud Leonid Desjatnikovi viiulile, sopranile ja keelpilliorkestrile kirjutatud heliteosele «Vene hooajad». See koosneb 12 osast, millest igaüks on seotud mingi õigeusu või vene rahvapärimusliku kalendrilooga. Koreograaf Aleksei Ratmanski (s. 1968) kasutab nende esitamiseks kuut tantsupaari, otsib oma kujundites venelikkust, aga tõi selle lavale 2006. aastal Ameerikas. Nimelt kutsuti teda juba väga noorelt tantsima kaasaegsetesse ballettidesse Kanadas ja Taanis. Kui ta aga oli Peterburis õnnestunult lavastanud Dmitri Šostakovitši «Helge oja», kutsuti ta Moskva Suure Teatri peaballettmeistriks. Seal suutis ta töötada aastani 2009, mil lahkus lõplikult Ameerika Balletiteatrisse. Balleti «Vene hooajad» keskseteks tegelasteks on kaks naist. Üks neist (Jekaterina Krõsanova) on vene kirjandusest tuntud mässumeelne tüüp, kes on valmis armastuse nimel mürgitama ämma, viskama suure rahapataka tulle ja minema ideede nimel tapalavale. Teisest (Julia Stepanova) õhkub ennastsalgavat armastust ja lausa religioosset puhtust.