Meie ajuvaba aju

Aju Foto: Caro / Klaus Westermann/Scanpix

Sõidan autoroolis tundmatul maastikul ja tee hargneb kaheks. Kummale poole pöörata? Oletame, et pööran paremale. Kes selle otsuse tegi? Kas mina või minu aju? Kindel on see, et aju tegi selle otsuse vähemalt 0,19 millisekundi eest. Sest nagu õpetab meile David Eagleman oma äsja eesti keeldegi tõlgitud raamatus «Aju», elame me minevikus. Meie elu suunavad jõud, mida me ei suuda kontrollida.

Tulevik on ajule oleviku kahvatu vari. Mis tähendab, et Eagleman lohutab meid: aju on üsna ajuvaba organ. David Eagleman on Stanfordi Ülikooli neuroteadlane, aga ka edukas teaduskirjanik ja telesaadete autor, nii et tema sõnu tuleb ajju salvestada. Isegi kui ajuhaiguste ravi pole garanteeritud (Alzheimer, Parkinson jne), võib inimene hakkama saada, kuna pärast surma tema aju uurides selgus, et viimased paarkümmend aastat elas ta Alzheimeri tõvega.

See uuring tehti nunnadel, kes teatavasti kordavad palveid. Eagleman on veendunud, et mida vanemaks inimene saab, seda enam vajab trenni tema aju. Meid aitab lugemine, ristsõnade lahendamine, musitseerimine – aga miks ka mitte mõningad arvutimängud (see on küll minu spekulatsioon).