Ulmetriller «Elu»: naaber Marsilt tuli külla

Kaader filmist.

FOTO: outnow.ch

Film «Elu» võtab sügavama vaatluse alla ühe invasiivse võõrliigi levimise. Aga erinevalt näiteks minkidest või ümarmudilastest, levib kõnealune elukas esialgu hoopis kosmoselaevas ja tema päritoluks on pealtnäha elutu Marss.

Kogu jama algab sellest, kui rahvusvahelisse kosmosejaama jõuavad tagasi Marsi pinnaseproovid, mida uurides leitakse sealt talveunes rakukene. Dopingu abil (retseptis on glükoos, soojus, hapnik ning natukene elektrit) muutub rakukene õige pea sama jõuliseks kui Andrus Veerpalu Tehvandi tõusul. Aga erinevalt Veerpalust asub Calviniks ristitud elukas suurel kiirusel ja hulgakaupa kosmonaute konsumeerima.

Sellega jõuame arvustuse esimese hoiatuseni: kui kardate madusid ja limane kombits Ryan Reynoldsi hingetorru sisenemas tekitab teis ebamugavustunnet (mõte «Milline raiskamine!» on samuti omal kohal), siis võite kaaluda mõne teise filmi vaatamist. Kui Marsil toimuv pakub teile huvi ja Matt Damoni kehastatud «Marslane» jäi vahele, siis nüüd on küll viimane aeg see ära vaadata.

Tulles tagasi «Elu» juurde, on žanrimääratluselt tegemist õudse ulmetrilleriga. See vastab ka sada protsenti tõele: inimese randme purustamine on üsna ilge vaatepilt ja mu pulss kerkis nagu jooksulindil, kui see kuramuse «kalmaar» astronaute mööda kosmoselaeva taga ajas. Sellega jõuan järgmise hoiatuseni: kui olete klassikalise Eesti filmi austaja ja ootate kinoelamuselt Taavi Eelmaad lohistamas lumisel maastikul surnud koera, siis see film pole kohe üldse teile.

Aga tulgem tagasi loo alguses mainitud asjaolu juurde, et Calvin elutseb ainult kosmoses. Kui ta ei kärvanud Marsil ja sai hakkama kosmoselaevas, siis mis juhtub, kui ta Maale jõuab?! Populistliku konservatismi poole kalduv poliitik röögataks siinkohal, et tegemist on hoiatava näitega sellest, mis juhtub, kui keskkonda tulevad «teistsugused», kes ohustavad meie traditsioonilist elukorraldust ja seetõttu tuleb nad hoida piiri taga! Peen iroonia seisneb aga selles, et filmi lavastaja Daniel Espinosa (vt ka «Turvamaja» ja «Kiire raha») on Rootsis sündinud ja tema isa on Tšiili päritolu…

Vastuolu «nende teiste» ehk tulnukate ja «meie» vahel teeb linateose veel nauditavamaks, andes mõningase märuli juurde veel ühe kihi, mille üle järele mõelda: lõpuks püüavad ju «nemad» samuti lihtsalt kuidagi ellu jääda. Paraku on tänapäeva maailmas selliseid võitlusi lugematult palju, alates Eesti looduses kohanenud Sosnovski karuputkest, lõpetades üle Piusa jõe tikkuvate vietnamlastega.

Ahjaa… balansseerides üllatuse rikkumise noateral, ütlen vaid, et see film pole õnneliku lõpuga ja seda eriti Jake Gyllenhaali (ja Rebecca Fergusoni) jaoks. Samas jäetakse otsad nii lahti, et ma ei imestaks, kui kunagi näeme pealkirja «Elu 2». Või pigem «Elu pärast elu». Ja kuigi järjed on esimesest osast tavaliselt kehvemad, läheks ma seda ikkagi vaatama. Seniks soovitan aga «Elu» – filmi, mis on segu «Gravitatsioonist» ja «Alienidest» ning on sellest hoolimata väga äge!

«Elu» («Life»), 2017

Ulmefilm, triller

Lavastaja Daniel Espinosa

Osades Jake Gyllenhaal, Ryan Reynolds, Rebecca Ferguson, Hiroyuki Sanada

Alla 14. eluaasta keelatud

Tagasi üles