In Memoriam LEMBIT ULFSAK – 4. juuli 1947 – 22. märts 2017

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Armastatud Lembit Ulfsak.
Armastatud Lembit Ulfsak. Foto: Eesti Draamateater

Üleeile lahkus meie hulgast armastatud lavastaja, teatri- ja filminäitleja Lembit Ulfsak.

Lembit Ulfsak lõpetas 1966. aastal Tallinna 7. keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennu, kursusekaaslasteks Ene Järvis, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Kaarel Kilvet, Liis Bender, Rein Laos, Väino Uibo, Kristi Teemusk jt. Ta töötas näitlejana 1969–1978 noorsooteatris, 1978–1985 (vaheaegadega) draamateatris, aastatel 1985–1994 oli näitleja ja lavastaja Tallinnfilmis ja alates 1994. aastast töötas taas Eesti Draamateatris.

Lembit Ulfsaki näitlejatee sai alguse eesti teatri murrangulistel aegadel. Üks esimestest avalikest ülesastumistest oli 1969. aasta Suitsu-õhtul. Noorsooteatriaastate olulisemate tööde sekka kuuluvad sellised rollid nagu Indrek (Tammsaare, Panso, Küla «Inimene ja revolutsioon», 1970), Kuningas (Anouilhʼ «Becket ehk Jumala au», 1972), Oliver (Segali, Härmi ja Rummo «Oliver ja Jennifer», 1972). 1994. aastast tänaseni oli Ulfsak Eesti Draamateatri näitleja. Sellest pikast ajast meenutame mitmekülgset rollide galeriid: Punttila (Brechti «Härra Punttila ja tema sulane Matti», 1994), Yvan (Reza «Kunst», 1998), Mushnik (Menkeni «Väike õuduste pood», 2000), Willy Loman (Milleri «Müügimehe surm», 2006), Stammgast (Kõivu «Lõputu kohvijoomine», 2008) jt. Mängukavas olid veel «Eesti matus» (2002), «Augustikuu» (2010) ning «Vennad Karamazovid» (2015). Viimased rollid sündisid külalisena Tallinna Linnateatris Adolf Šapiro lavastuses «Tagasitulek isa juurde» (2015) ning koduteatris Juhan Ulfsaki lavastuses «Kaart ja territoorium» (2015). Pikkade teatriaastate sisse mahtus ka mitu lavastajatööd.

Märksõnad

Tagasi üles