31. märtsil esitleb Eesti Kunstiakadeemia uut «Eesti kunsti ajaloo» köidet. Seekordne, järjekorras 3. köide käsitleb 1770.–1840. aastaid.
Ilmub «Eesti kunsti ajaloo» 3. köide (1)
See oli suurte muutuste aeg, mil majanduslikult kosunud Läänemere-äärsetesse provintsidesse, sealjuures Eestisse, jõudsid valgustusajastu ühiskonda ja kultuuri ümbermõtestavad ideed. Tulid ka kunstnikud ja arhitektid, kellele kangastusid Euroopa professionaalse kunstikultuuri kõrgemad tipud. Kokku 18 eesti- ja välismaise kunstiajaloolase käsitlusi sisaldav köide toob lugeja ette värvika ja mitmekesise pildi selle perioodi kunstiimpulssidest ja nende realiseeringutest linnaehituses ja arhitektuuris, maalikunstis ja skulptuuris ning mitmes muuski visuaalkultuuri valdkonnas.
«Eesti kunsti ajalugu» 3. köite esitlus toimub Kadrioru kunstimuuseumis 31. märtsil kell 17.
Köite koostas Juhan Maiste, toimetas Anu Lepp, kujundas Andres Tali. Autorid: Lilian Hansar, Dorothee von Hellermann, Hilkka Hiiop, Juta Keevallik, Tiina-Mall Kreem, Krista Kodres, Inge Kukk, Linda Lainvoo, Imants Lancmanis, Mai Levin, Juhan Maiste, Kadi Polli, Georgi Smirnov, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg, Epi Tohvri, Anne Untera, Gerd-Helge Vogel. Sarja peatoimetaja on Krista Kodres.
6-köitelisest raamatu sarjast on varem ilmunud:
2. köide, 1520.–1770. aastad; koostaja Krista Kodres (2005).
5. köide, 1900.–1940. aastad; koostaja Mart Kalm (2010).
6-I köide, 1940.–1969. aastad; koostaja Jaak Kangilaski (2013).
6-II köide, 1969.–1991. aastad; koostaja Jaak Kangilaski (2016).