:format(webp)/nginx/o/2018/01/27/7521105t1h5dd3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/16/6454107t1h6041.jpg)
Sügisel, uue hooaja algusest, asub Rakvere teatri peanäitejuhi ametisse näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Peeter Raudsepp, kes vahetab sellel kohal välja viimased 21 aastat teatrit juhtinud Üllar Saaremäe.
Rakvere teatris vahetub loominguline juht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Saaremäe lausus Postimehele, et loovutab ameti kerge südamega ja iseäranis hea meel on tal sellepärast, et ta saab teatri üle anda, mitte ei pea seda maha jätma. Ta lisab: «Kui ma 26-aastase noormehena Rakverre peanäitejuhiks tulin, poleks ma elu sees arvanud, et kütan siin 21 aastat seda ametit. Mind on vahepeal korduvalt mujale kutsutud ja ametist loobumiseks on olnud palju põhjuseid, kuid põhjused jäämiseks on kuni viimase ajani olnud alati kaalukamad.»
Avades loobumisotsuse tagamaid toob Saaremäe esimesena välja suutmatuse suurendada teatri truppi. «Ma olen pikka aega selle nimel tegutsenud, kuid kahjuks ei ole see otseselt kunstilise juhi võimuses. Rakvere teatri palgal on viimastel aegadel olnud 17 näitlejat, mis on alla igasugust kriitilist piiri, arvestades asjaolu, et meie teater mängib sageli etendusi kolmes paralleelis: suures saalis, väikeses saalis ja väljasõidus.»
Ta lisab, et seega pole olnud Rakveres võimalik teatud tüüpi dramaturgiat üldse lavale tuua, näiteks Tšehhovit ja Shakespeare’i, kelle teosed eeldavad vähemalt 10–12 näitlejat. «Väga palju auru on aastast aastasse läinud selle peale, et leida häid näitemänge, kus oleks mitte rohkem kui 3–4 tegelast.»
/nginx/o/2017/01/26/6282115t1h7c00.jpg)
Vaadates tagasi oma ajale teatri peanäitejuhina, lausus Saaremäe: «Teostamata pole mul midagi jäänud. Eks erksamad asjad jäid sinna algusaastatesse, kui publik hakkas meid uuesti üles leidma ning vaatajate arv tõusis uhketesse numbritesse ning meil hakkasid tekkima lavastused, mida lisaks publikule hindasid ka kriitikud, tulid esimesed nominatsioonid ja teatripreemiad.» Viimastel aastatel on Saaremäe püüdnud hoida stabiilsust ning elavdada loomeprotsessi ja repertuaaripilti, riskides kutsuda muu hulgas selliseid külalislavastajaid, nagu näiteks Sulev Keedus, Rein Raud ja Urmas Vadi, kes ei ole päriselt lavastajad.
Virumaa esiteatri uus, sügisesest ametisse astuv peanäitejuht Peeter Raudsepp, kes lõpetas 1996. aastal EMA Kõrgema Lavakunstikooli lavastaja ja näitlejana, on olnud Rakvere teatriga seotud ka varasemalt, töötades 1996–2000 lavastajana ja 1999–2001 kirjandusala juhatajana. Alates 2013. aastast kuulus ta SA Rakvere Teatrimaja nõukokku. Aastatel 2001–2011 oli ta teatrikateedri õppejõud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, järgnevad neli aastat juhtis ta EMTA Lavakunstikooli. Kokku on Raudsepp lavastanud eri teatrites 30 lavastust.
Raudsepp lausus Postimehele, et tal on seoses Rakvere teatriga piisavalt positiivseid kogemusi minevikust ja need annavad talle julgust ka tuleviku jaoks. Enese sõnul läheb ta Rakvere teatrit juhtima eelkõige kohalike näitlejate pärast. «Mina pean Rakvere teatri põhikapitaliks näitlejaid. Nende hulgas on väga palju nii minu endisi kolleege kui ka endisi õpilasi.» Ta lisab, et on olnud näitlejatega kontaktis ning nende põhiline sõnum talle on olnud, et nad soovivad väga lavastajat, kes nendega senisest rohkem tegeleks. «Seega saab põhiline väljakutse olema õige repertuaari valik, et näitlejad saaksid head tööd ning häid lavastajaid. Praegu käivad mul näiteks esialgsed läbirääkimised Veiko Õunpuu, Katariina Undi ja Aare Toikkaga.»
:format(webp)/nginx/o/2017/03/24/6486695t1h2c50.jpg)
Raudsepp avaldas, et tema sooviks on, et lavastajal oleks näitlejatega pikem koostöö kui kõigest üks lavastus. «Ühe lavastusega ei tee seda taset, mida tahaks. Selleks kulub ikka mitu lavastust. Näiteid selle kinnituseks leidub ka Eestist: näiteks Tallinna Linnateater ja NO99 saavutasid oma parimad tulemused töötades pikka aega ühe lavastajaga. Minu unistuseks on see protsess ka Rakveres läbi teha.» Uus peanäitejuht arvab, et alustada võib-olla nii-öelda lihtsama repertuaariga ning jõuda mõne aja pärast nõudlikuma materjalini.
Raudsepp hindab näitlejateatrit. «Mulle meeldib surra näitlejas. See tähendab psühholoogilist realismi. Mulle meeldivad vastuolulised tegelaskujud, huvitavad psühholoogilised situatsioonid, kusjuures pole vahet, kas need on traagilised või koomilised. Selles inimesekäsitluses peab olema mingi vastuolu, mingisugune igavikuline mõõde.» Ta lisab, et kõik teised mängud teatris algavad tema jaoks näitlejast lähtudes.
Uus peanäitejuht lubab, et mingeid kiireid ja kardinaalseid muutusi tema tulekuga kindlasti ei kaasne: «Kapitaalse lammutamisega ei saavuta kohe kindlasti mingit pikaajalist efekti». Ka sihtasutuse juht Velvo Väli lisas, et seoses Peeter Raudsepa asumisega teatri loomingulise juhi kohale ei muutu publiku jaoks esialgu suurt midagi, sest «Rakvere teater jätkab kindlasti oma väljakujunenud näoga. Mingit suurt maailmavaatelist pööret ei tule».
Peeter Raudsepp lausus oma eelkäijast rääkides, et «Üllar on teinud ära väga suure töö ning mina näen teda koostööpartnerina». Saaremäe ise pole oma tuleviku osas veel ühtegi lõplikku otsust vastu võtnud, kuid ei välista võimalust jätkata Rakvere teatris lavastajana.