Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/07/21/5648101t1h2592.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/09/05/2123003t1h6e5d.jpg)
Meie seast on lahkunud silmapaistev kirjanik, andekas dramaturg, tuntud ja irooniline, teravmeelne ja tark, minu armas sõber Enn Vetemaa. Meie sõprus ulatub aastakümnete taha, me isegi elasime kõrvu trepikodades. Viimati vestlesin temaga kümmekond päeva tagasi ja siis leppisime kokku, et lähen millalgi tema juurde, et pikemalt rääkida…
Kui ma selle traagilise uudise sain, tulid millegipärast meelde ainult lõbusad lood: nii ikka juhtub, kui tegu on nii eriliselt haruldase inimesega. Näiteks mäletan, kuidas astusin kunagi ammu, veel noorena, tema juurde kirjanike liidus, kus tal oli kõrge ametikoht, ja palusin soovitust avaldamiseks ühes Moskva ajakirjas. Enn kuulas mu ära, võttis portsu liidu blankette, pani neile kõigile allkirja ja teatas, et võin tema nimel sinna kirjutada ükskõik millise soovituse ükskõik millisele ajakirjale!