Kinno jõuab dokumentaalfilm Valgevene esimesest riigipeast

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgevene esimene president Stanisłaŭ Šuškievič, kes kirjutas alla dokumendile, mis lammutas Nõukogude Liidu.
Valgevene esimene president Stanisłaŭ Šuškievič, kes kirjutas alla dokumendile, mis lammutas Nõukogude Liidu. Foto: Kaader filmist

Alates 31. märtsist linastub Tallinnas kinos Artis Aivar Valdre ja Lauri Lippmaa dokumentaalfilm «Šuša». 

Nüüd, kus Valgevenes rahvas taas protesteerib ja massiliselt meelt avaldab, on teema igati aktuaalne. Valdre ja Lippmaa tehtud portreelugu «Šuša» uurib usalduslikus õhkkonnas Valgevene esimese riigipea Stanislav Stanislavovitš Šuškevitši argitoimetusi. Kuidas elab ja millest mõtleb mees, kes algatas veerandsaja aasta eest Valgevene, Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud Belovežje lepped, millega saadeti laiali Nõukogude Liit? Aeg-ajalt enda lõbuks või sõpradele klaveril Võssotski varasemat loomingut mängiv Šuškevitš on lähiajaloo üks suurmehi, kelle initsiatiiv vallandas doominoefektina Euroopat mõjutanud geopoliitilise nihke. 

Ent Šuškevitš ise ei pea oma olulisimaks saavutuseks «kuuendiku planeedist» hingusele saatmist, vaid iseseisva Valgevene tuumarelvavabaks muutmist. «Šuša» on elujaatav lugu eelkõige inimeseks jäämisest. Tähtsal kohal filmis on ka rahvuse, keele ja kultuuri positsioon, sest valgevenelane, venelane ja ukrainlane erinevad suuresti nii mentaliteedilt, kultuurilt kui ka ühiskondlike hoiakute poolest.

Stanislav Stanislavovitš Šuškevitš on Valgevene esimene riigipea, hariduselt füüsika- ja matemaatikadoktor. Varastel 1960-ndatel õpetas vene keelt Minski elektroonikatehases Gorizont töötanud hilisemale John F. Kennedy mõrvarile Lee Harvey Oswaldile. Šuškevitš allkirjastas 1991. aasta detsembris koos tollase Venemaa liidri Boriss Jeltsini ja Ukraina juhi Leonid Kravtšukiga nn Belovežje lepped, millega saadeti juriidiliselt laiali Nõukogude Liit ja asutati SRÜ. Riik maksis talle kuni 2016. aastani igakuist pensioni 33 eurosenti. Šuškevitš on esitatud Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

Filmi režissöörid Aivar Valdre, Lauri Lippmaa, operaator Larissa Kabernik, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Kristjan Kurm, helilooja Sven Sosnitski, pildi järeltöötlus Margus Voll, produtsent Anneli Ahven, tootja Kopli Kinokompanii.

Lauri Lippmaa on nii politoloogia kui ka stsenaristika haridustaustaga filmitegija ja töötanud seitse aastat BNSis välisuudiste toimetajana. Aivar Valdre on üle kahe aastakümne juhtinud uudisteagentuuri Baltic News Service (BNS) välisuudiste toimetust.

«Šuša» esilinastus 2016. aasta Pimedate Ööde Filmifestivalil, esilinastusel oli kohal ka portreteeritav Stanislav Stanislavovitš Šuškevitš. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles