Seoses Eesti vabariigi 100. sünnipäevaga ja Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus tutvustatakse Brüsseli elanike laiadele massidele Eesti eesrindlikku tänavakunsti Edward von Lõnguse esituses.
Eesti lähetab von Lõnguse Euroopa linnade seinu kaunistama (1)
«Edward von Lõngus ei tegutse mitte ainult Brüsselis,» ütles EV100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi turunduskoordinaator Anna Lindpere. «Meil on sihikul veel kümme linna.» Aktsiooni kulg on praegu veel lahtine, sest töögrupi jaoks on olnud suureks väljakutseks konkreetsete objektide leidmine, mida Eesti tänavakunstiga vääristada. «Oleme seadnud endale eesmärgiks vähemalt kahe esimese linna puhul seinad välja selgitada ja siis selgub ka projekti täpne ajakava.» Praeguseks on teade, et juulikuus, kui algab Eesti eesistumine, avatakse esimene teos Brüsselis.
Üle kogu Euroopa ärkavad digitehnoloogia toel ellu Edward von Lõnguse isikupärased ja eht-eestlaslikud tegelaskujud ca 100 aasta tagusest maailmast, kutsudes linnarahvast endaga tutvust sobitama, reklaamib Restart-Reality digitaalset tänavakunstiprogrammi EV100 veebilehel. Paigutudes esmapilgul vaatlejatena tänavapilti või Eesti 100. sünnipäeva tähistamisega seotud kohtadesse, kutsuvad meie tegelased linnarahvast ja turiste endaga nutitelefoni või tahvelarvuti abil lähemalt tuttavaks saama. Digitehnoloogia äratab nad ellu. Elektriline torupilliduo Ats#Pets rokib Pariisis, Kivikuningas Lembit puhkab jalga Kopenhaagenis, isetehtud teleportatsioonimasina rikke tõttu vahepeal Inglismaa vaheserverisse nullide ja ühtede vahele kinni jäänud leiutajatepaar Tiit ja Miina ilmub välja Berliinis jne.
Lõnguse loometöö Euroopas on vaid üks osa mahukast välisprogrammist, millesse kuulub oma 150 erinevat sündmust.
Von Lõnugus, kunstnik, kes ise nimetab end väljamõeldiseks, eelistab sarnaselt maailmakuulsa Banksyga – kellega teda ka on võrreldud – anonüümsust. Ta kerkis avalikkuse tähelepanu alla ning tegutseb peamiselt Tartus. Ülikoolilinnas kaunistavad tema teosed paljusid majaseinu. Möödunud aasta märtsis ilmus tema teos «Alasti keiser» ka Tallinna Adamson-Ericu muuseumi seinale vanalinnas, kust linnavalitsuse palgatud töömees selle survepesuriga eemaldas. «Tallinna keisritele läks vist tõde hinge,» kommenteeris toona seda von Lõngus ise.