Eesti Muusika Päevade sõnastik

Peeter Vähi on tänavuse EMP-i linnaruumi helilooja ning tema teost "Aprilliöö unenägu" esitatakse 7. aprillil kell 21 Estonia katuselaval.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti Muusika Päevad (EMP) on esiettekannete festival ja aasta nüüdismuusika tippsündmus Eestis, mis koondab valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tegijad. Festivalile on tellitud  uudisteoseid meie tippheliloojatelt, lisaks kõlab heliloomingutudengite ja muusikaõppurite looming.

Hämarus – mis see on ja mida see muusikas tähendab, üritavad märksõnade kaudu seletada täna algava ja 13. aprillini kestva festivali kunstilised juhid Helena Tulve ja Timo Steiner ning heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill.

Eesti Muusika Päevadnagu hästi varustatud veinikelder, mille rohkete aastakäikude ... hämaratest nurkadest võib leida ootamatuid ja hõrke elamusi

Eesti Muusika Päevad toimuvad aastast 1979, olles pikima traditsiooniga eesti nüüdismuusika festival. Tänavuse aasta teema on «Läbi hämaruse». Toimub 6.–13. aprillini üle Tallinna.

Partituurhelilooja peas valminud kood, muusikalised nullid ja ühed, mis alles hämaras võimaluste maailmas valmis panduna ootavad kõlavateks helideks vormumist.

Tänavu esitati LHV uue heliloomingu 2017 konkursile 27 teost ehk partituuri.

Teos – rännak läbi tundmatute maastikute. Ükski maastik ei ole tuttav. Näed, mida näed, kuuled, mida kuuled.

Autasule võisid kandideerida kõik eesti heliloojate kirjutatud teosed, mille maailma esiettekanne toimus 2016. aastal.

Orkesternagu mesilastaru, toimib koos ja ühise eesmärgi nimel.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esitab kontserdil «Põhjatuule vaikus» Liisa Hirschi, Timo Steineri ja Tauno Aintsi uudisteoseid. 7. aprillil kell 19 Estonia kontserdisaalis.

Interpreet elukandja, vormija ja ämmameand. Sõpradele tuntud ka muusikuna.

Linnahelikunstnik – Tammo Sumera.

«Kivi kuuleb» on Eesti Muusika Päevi sissejuhatav multimeediainstallatsioon Niguliste kiriku ümber 6. aprillil. Linnavõnkeid haarates ja neid omamoodi peegeldades hakkab Niguliste muuseum häälitsema ning ümbritsevat imiteerima.

6. aprillil kella 16.00–18.30 saab Niguliste kiriku ümbruses osa linnainstallatsioonist «Kivi kuuleb».

Kontsert – ühise kuulamise maagia, Pidu suure tähega, õhus on vilet ja võnkumist.

Elus nüüdismuusika Kumu galeriides ja näitusesaalides – otse elusa nüüdiskunsti keskel. Kuulaja pääseb inspireerivalt lähedale nii kunstile kui ka muusikale.

8. aprillil kl 17 toimub Kumu galeriides «Viled ja võnked».

Korraldaja – unenägijate ja unistajate abiline.

Kuulamine – keskendunud aeg (hetk) heliseva vaikuse keskel.

Meelelahutus – pärast Estonian Cello Ensembleʼi kontserti «Päikesevene» 12. aprillil Sinilinnus.

Kohvikus Sinilind toimub tasuta meelelahutuslik muusikaviktoriin «Nüüdismuusika eri», mille järel keerutavad plaate DJ  Märt-Matis Lill, Peeter Vähi ja Ülo Krigul. 12. aprillil kell 21.

Kuulajad – partners in crime, tuleb lihtsalt kohale tulla.

Ilu – paljudel juhtudel üks kõige olulisem põhjus, miks seda kõike üldse teha, mängida, kuulata.

Rohkelt naiselikku ilu leiab Niguliste muuseumis kontserdil «Läbi videviku», kus teiste hulgas kõlavad Eesti hinnatud naisheliloojate Tatjana Kozlova-Johannese, Evelin Seppari ja Mirjam Tally teosed.  8. aprillil kell 19.

Keerulinesee, millel on palju keerde; lihtsad asjad on tihtipeale kõige keerulisemad.

Keerulisuse vastu aitab kogemus. Kohvikus Sinilind  tasuta avalik loeng-vestlusring «Kogemustuba: Helimaailm meie ümber». Kogemustuba toob kokku muusikaettevõtjad, heliloojad, esitajad ja teised muusikavaldkonna tegijad. 9. aprillil kell 17.

Linnaruumi helilooja – «Aprilliöö unenägu» (Peeter Vähi).

«Aprilliöö unenägu» on kompositsioon elektroonilistele klahvpillidele, löökpillidele, fonogrammile ja linnaruumist kostuvatele helidele. 7. aprillil kell 21 Estonia katuselaval, tasuta.

Vaikus «Muusika haarab vaikust samamoodi kui arhitektuur tühja ruumi» (Charles Moore).

7. aprillil kell 21.30 kutsub kontserdiprogramm «Elusate helide maja»  publikut öö hakul taasavastama Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia maja.

Pimekontsert – pimekohting tundmatute helidega, tundmatus ruumis, tundmatute interpreetide esituses – vt «Hämarad alleed».

EMPil toimub erilise kuulamiskogemusega pimekontsert «Hämarad alleed». See on ruumilis-akustiline kogemus, avastamaks ruume meie ümber ja sees. Kuulajate silmad kaetakse kinni ning tähelepanu koondub üksnes kuulamiskogemusele. 8. aprillil kell 14.30 ja 20.30.

Noor helilooja – pikk ja raske teekond «Elusate Helide Majast» «Vältimatult valgusesse».

11. aprillil kell 19.30 saab Sõpruse kinos osa elektroakustilisest muusikast ja videokunstist seansil «Vältimatult valgusesse», kus osalevad Eesti Muusika ja Teatriakadeemia audiovisuaalse osakonna tudengid ja vilistlased.

Dirigent – see, kes näeb silmapiiri, ka metsade ja küngaste vahel, «Põhjatuule vaikuses».

7. aprilli kontserdi «Põhjatuule vaikus» aukülaline on dirigent Kristiina Poska, kes pärast neli aastat kestnud tööd Berliini Koomilise Ooperi esimese kapellmeistrina on esimest hooaega vabakutseline dirigent.

Lõpp ja algus – Niguliste kirik ja tema võimsad orelid, mis kõlavad «Hämarusest läbi».

Eesti Muusika Päevad lõpetab 13. aprillil kell 20 orelikontsert «Hämarusest läbi», mille kava moodustavad põhiliselt eri põlvkondade ja loominguliste tõekspidamistega heliloojate uudisteosed, kusjuures mõnes ei ole ka elektroonilisi lisandeid paljuks peetud.

Hääl – sügavast hämarusest kerkiv võnge, hinge helin, «Õhtulaul».

Eesti Muusika Päevad avab kontserdil «Õhtulaul» 6. aprillil kell 19, kõlab Galina Grigorjeva, Arvo Pärdi ning Cyrillus Kreegi looming rahvusvaheliselt tunnustatud vokaalansambli Vox Clamantis esituses ja Jaan-Eik Tulve juhtimisel.

Nüüdisklassika – üldiselt umbes sama nagu postavangard, kuum jää, uus muusika.

Estonia kontserdisaalis kantakse ette Brian Currenti teos «Noorte teejuht nüüdismuusika juurde» sümfooniaorkestrile, lugejale ja fonogrammile. 7. aprillil kell 18 ja 6. aprillil kell 13.

Rahaväärt sõnnik heale muusikale. Hädavajalik, aga teda on alati vähe.

Mini-EMPtugeva EMPi (Eesti Muusika Päevad) tüve noored võrsed.

Eesti Muusika Päevadele eelnev minifestival, mille muudab ainulaadseks selle idee – gümnaasiuminoored üle Eesti korraldavad mentorite juhendamisel nüüdismuusikafestivali, läbides iseseisvalt kõik festivalikorralduse etapid.

LHV Uue Heliloomingu Au-tasu – päikese soe ja pehme paitus.

7. aprillil kell 19 Estonia kontserdisaal – LHV Uue Heliloomingu Au-tasu üleandmine eelmisel aastal kõlanud parimale uudisteosele.

Helilooja – seda me defineerida ei suuda (selle kohta ei ole meil piisavalt andmeid).

-------

Liisa Hirsch (helilooja, LHV Uue Heliloomingu Au-tasu 2016 laureaat, kelle uudisteose «Lävi» sümfooniaorkestrile esiettekanne toimub kontserdil «Põhjatuule vaikus»)

«Kui ma oleksin hämarus, siis kaitseksin... Kuid keda? Ehk lihtsalt öist mõtisklejat oma jalutuskäigul. Oleksin rahu hämarus, mitte sõja hämarus.»

Liisa Hirsch

FOTO: Andres Teiss

Tõnis Kaumann (helilooja, teose «Folia antiqua» esiettekanne toimub kontserdil «Hommage: Jaan Rääts» 9.04)

«Kui ma oleksin hämarus, oleks mul üsna piinlik ja üritaksin saada valguseks. Hämarust on meil ümberringi niigi üleliia. Meie laiuskraadil veedame suure osa ärkvel oldud aja hämaruses. Tõekspidamiste ajastul on ka tõed hämaras, kuna valguse kätte ei ole neid soovitav tuua. Meediast võime iga päev lugeda, kuidas inimesed sooritavad hämaraid tegusid. Oleks vähem hämarust, oleks vähem muret. Oleks ma hämarus, peaksin püüdma ennast muuta. Iseasi on, kas see on võimalik… »

Tõnis Kaumann

FOTO: Erakogu

Erkki-Sven Tüür (helilooja)

«Kui ma oleksin hämarus, asuksin täpselt yin’i ja yang’i keskel. Jääks ära pidev peamurdmine valguse ja varju vahekordade asjus.»

Erkki-Sven Tüür

FOTO: Vallo Kruuser

Mirjam Tally (helilooja, LHV Uue Heliloomingu Au-tasu 2017 nominent)

«Kui ma oleksin hämarus, laotuksin raske linikuna linnade ja maastike kohale. Rusuvana ja samas salapärasena jätaksin ruumi isiklikeks mõtterännakuteks, igatsuseks valguse järele.»

Mirjam Tally

FOTO: Jesper Elen

Sander Mölder (helilooja, teose «Reset» orelile ja elektroonikale esiettekanne toimub 13.04 kontserdil «Hämarusest läbi»)

«Hämaruse nauditavaim külg on lühike hetk, mil valgus pole veel läinud ja pimedus pole veel tulnud – ja vastupidi. Reset, rekalibreerimine, taaskäivitus, looduse kontemplatsioonihetk.»

Sander Mölder

FOTO: Slacker Magazine

Andrus Kallastu (helilooja teose «Protoplasma» esiettekanne on 13.04 kontserdil «Hämarusest läbi»)

«Kui ma oleksin hämarus, ma valgustaksin pimedust nähtamatute kiirtega.»

Andrus Kallastu

FOTO: Gabriela Liivamägi

Tagasi üles