Teatris töötamine on vabatahtlik

Hillar Sein. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tallinna Linnateatri näitleja Henrik Kalmet väitis teisipäevasel Postimehes ilmunud intervjuus, et 31 näitlejast koosnev Tallinna Linnateatri trupp on liiga suur. Näitelajad on küll teatri palgal, kuid neil pole oma teatris piisavalt rakendust.

Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsleri Hillar Seina sõnul on selliseid olukordi vältida ja lahendada iga teatri enda ülesanne. Nemad ei soovivat ühelegi teatrile, ka mitte ministeeriumi eelarvest raha saavatele, ette kirjutada, kui suur või väike peaks olema nende trupp või ülejäänud meeskond. Tallinna Linnateater on munitsipaal-etendusasutus, mis allub Tallinna kultuuriväärtuste ametile.

Henrik Kalmet väitis intervjuus, et kuna näitlejate lepingud on tähtajatud, ei ole teatrijuhtidel võimalik endale sobivat truppi moodustada, sest tehtud lepinguid saab lõpetada vaid erandkorras. «Eestis kehtib Euroopa Liidu direktiiv, mis näeb ette töövõtjale teatud kaitse,» märkis Sein. See tähendab, et olukord, kus pidevalt sõlmitakse või pikendatakse uusi lepinguid sama töö tegemiseks, ei ole tegelikult mõistlik ning mingil hetkel tuleb töövõtjaga sõlmida tähtajatu leping. Seina sõnul on direktiiv Euroopa ametiühingute eestvedamisel läbi surutud ning nemad püüdsid sealt enda jaoks erisusena maksimumvariandi saada. «See tähendab, et kui näitleja on töötanud teatris üle kümme aasta järjest või temaga on sõlmitud teatud arv töölepingu pikendamisi, muutub tema leping tähtajatuks,» selgitas Sein. «Sellel on nii plussid kui ka miinused, aga Eestil ei olnud võimalust seda direktiivi mitte täita.»

Samas möönis Sein, et kui peanäitejuht ja lavastajad ei soovi teatris palgal olevaid näitelajaid kasutada, siis on näitlejal võimalik ise töölt lahkuda. «Meie riigis on töötegemine vabatahtlik,» ütles Sein. Ta lisas, et igal töötajal, nii loomingulisel või ka mõne muu ameti esindajal, on vaba valik: kui ta tunneb, et tööd pole piisavalt, või see ei paku talle enam huvi, on tal alati võimalus ennast mujal teostada. «Sellisel juhul saab tähtajatu lepingu lõpetamine toimuda näiteks poolte kokkuleppel,» jätkas Sein. «Lepingu lõpetamise võimalustest olulisem on see, et keegi ei peaks pideva vastumeelsusega oma tööd tegema. Selleks ei saa kedagi kohustada ka tähtajatu leping.»

Postimehele antud intervjuus tunnistas Kalmet, et teatrites palgal olevatel näitlejatel, sh ka temal endal, pole mõtet vabakutseliseks hakata, sest palgal olles saab ka väljaspool koduteatrit ennast rohkem huvitavaid asju teha, näiteks Kinoteatrit.

Kommenteerides Kalmeti väidet, et teatrid on kohati muutunud sotsiaalhoolekandeasutusteks, ütles Sein: «Eesti Keele Instituudi kodulehelt leiab sotsiaalhoolekande asutusele vasteks, et see on «päevaselt või ööpäevaselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine, rehabilitatsioon, kasvatamine ja arendamine». Kui me nüüd ravimise ja põetamise sellest nimekirjast välja võtame, siis endise teatrijuhina (Sein juhtis Ugalat 2009–2012) võin kinnitada, et ülejäänud tegevusi tuleb teatris aeg-ajalt ikka ette.»

«Pole vaja öelda, et meil on peanäitejuhi teater ja meie peanäitejuht on Elmo Nüganen. See ei pea paika,» rääkis Kalmet Postimehele. Kalmeti sõnul võib Nüganen ju kanda ametinimetust «peanäitejuht», aga Tallinna Linnateatri tegelik peanäitejuht on praegu Diana Leesalu. «Elmo ei tee aastas mitte ühtegi lavastust ja Diana teeb igal hooajal kaks. Linnateatri praegune repertuaar on Leesalu nägu,» rääkis Kalmet intervjuus.

Elmo Nüganeni viimane lavastus esietendus Tallinna Linnateatris 2014. aastal ja see oli praegugi mängukavas olev «Igatsus». Sel hooajal leiab linnateatri mängukavast veel kaks Nüganeni lavastust: «Aeg ja perekond Conway», mis esietendus 2011. aastal, ning «Tõde ja õigus. 4.». Viimase esietenduse kuupäevaks on märgitud 2006. aasta, kuid pärast pikemat pausi taasesietendus Tammsaarel põhinev lavalugu 2015. aastal. Diana Leesalu lavastusi on teatri mängukavas praegu aga viis ning 22. aprillil jõuab publiku ette tema värskeim lavastus «Kriipsud uksepiidal».

Tallinna Linnateater teatas Postimehele, et Nüganen, kes juhib teatrit 1992. aastast, ei soovi Henrik Kalmeti öeldut kommenteerida. Võrreldes teiste Eestis tegutsevate riigi osalusega või linnateatritega on Tallinna Linnateatri peanäitejuht olnud ametis kõige pikemalt – Priit Pedajas peab Eesti Draamateatri peanäitejuhi ametit 1999. aastast ning 1996. aastast Rakvere Teatrit juhtinud Üllar Saaremäe annab sel sügisel ameti üle Peeter Raudsepale. Kõik teised peanäitejuhid on ses ametis olnud lühemat aega.

Küsimusele, kas  teatrijuhte võiks ametisse valida vaid teatud arv kordi, vastab Sein, et seda võiks kaaluda. «Võib-olla ei peaks olema piiratud valitavate kordade arv, vaid võiks kaaluda, et pärast teatud perioodi võiks olla sellele kohale uuesti avalik konkurss, kus loomulikult võib kandideerida ka ametis olev loominguline juht, » arutles ta. Ta lisas, et arvestades meie inimeste vähesust, poleks kindlasti mõistlik kellelgi konkursil osalemast keelata. Ning sunniviisiline vahetus ei pruugiks alati tuua mingi olulist muutust.