Armastus ja ahnus Laoses

Kristiina Davidjants
, filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Laose-Prantsuse koostöös valminud auhinnatud põnevusdraama «Kallis õeke».
Eesti-Laose-Prantsuse koostöös valminud auhinnatud põnevusdraama «Kallis õeke». Foto: Kaader filmist

Kaasaegne Laos. Nok (Amphaiphun Phommapunya) on lihtne maatüdruk, kes saadetakse linna raha teenima. Tema ülesane on abistada lähisugulast Anat (Vilouna Phetmany), sest too hakkab tasahilju pimedaks jääma. Mõnevõrra aitab Ana olukorda leevendada fakt, et ta on teinud hea partii: tema kaasa Jakob (Tambet Tuisk) on valge mees, kes tegeleb äriga. Seega on Ana elu vähemalt argimuredest prii, teisalt hakkab Ana vaimne maailm tasahilju muutuma vaimude maailmaks. Süütu olemise ja lahke silmavaatega Nok, kes peaks Anat justkui aitama, hakkab aga omakorda Ana abitut olukorda ära kasutama.

«Kallis õeke» on märkimist väärt film päris mitmel põhjusel. Kes vähegi on konkreetse linateose vastu huvi tundnud, teab juba, et tegemist on Laose kolmeteistkümnenda mängufilmi ja esimese õudusfilmiga üldse. Ka sellest on kirjutatud, et filmi lavastaja Mattie Do on Laose esimene naisrežissöör.

See kõik loob filmile veidike justkui kurioosse tausta, indikeerides, et tegu on kauge kandi kinofriikluse produktiga. Olles filmi ära vaadanud, tuleb nentida, et sellel, kas film tehti põlve otsas asjaarmastajatega või mitte, ei ole praegu mingit tähendust, sest kuigi mõni kärsitum kinokülastaja võib ehk soovida natukene tempot lisada, on tegu üsna kommunikatiivse looga, kus nii mõnigi süžeeliin võiks tulla tuttav ette ka kodumaisele vaatajale.

Mattie Do jutustatud «Kallis õekeses» põimuvad ilmalikud ahvatlused ja teispoolsusest tulevad sõnumid. Tunded ja unistused, mida kogevad Nok ja Ana, ei tohiks olla vajunud unustuse hõlma ka paljudel kodumaistel vaatajatel.

Nok ja Ana on vaesed sotsialistliku riigi tüdrukud ja just asjad on need, mis on neid virvatulukestena horisondil ahvatlenud. Ana on oma õnne kätte saanud: ta napsas endale kaaslaseks eurooplase, ärimehe.

Ana eluolu näib olevat kindlustatud ja kõigele lisaks tundub Jakob oma naist ka siiralt armastavat. Paraku pole Anal eriti võimalik seda õnne nautida, sest salapärane haigus röövib tema nägemisvõimet ja elujõudu ning teispoolsuse olendid käivad tal kogu aeg külas ega anna kuidagi rahu.

Nok, kes on osaliselt justkui sugulane ja teiselt poolt nagu teenija, tahab ka seda, mis on teistel. Lisaks ootavad Nokilt materiaalset abi kodused, sest mis ta siis muidu linna rasket raha teenima läks. Ana mees Jakob, keda kehastab meie oma Tambet Tuisk, tegeleb aga rahvusvaheliste projektidega ning kardab auditit...

«Kallis õeke» ei suuda ilmselgelt võistelda USA horror-filmidega, ei teostuselt ega promotsiooni mõttes, ja omaette küsimus on seegi, kui väga on üldse tegu õudusfilmiga. Siin on ebamugavaid hetki ja momente, mil vaataja juurdleb, mis küll edasi saab, aga suures plaanis on tegu pigem psühholoogilise draamaga, kus põrkuvad igiinimlikud tunded, ootused ja lootused.

Armastusest tehakse palju filme, kuid see pole ainus tunne, mis viib inimest edasi. On olemas veel ahnus, kadedus, hirm ja mis kõik veel. Säärane lai tunnetespekter helkleb vaatajale vastu ka «Kalli õekese» peategelase tegemistes ja kuigi nad tegutsevad kusagil kaugel Laose pealinnas Vientiane’is, siis jättes kõrvale kogu Kagu-Aasia eksootika, on nende tunded ja tegutsemismotiivid lähedased ka siin kandis tegutsevatele tegelastele, nii elus kui ka filmis.

**

«Kallis õeke»

Laos-Eesti-Prantsusmaa

Režissöör Mattie Do

Osades Tambet Tuisk, Amphaiphun Phommapunya, Vilouna Phetmany, Manivanh Boulom

Kinodes alates 21. aprillist

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles