Professor Toomas Vavilov peab tähtsaimaks loomingulise õpikeskkonna hoidmist ja edasiarendamist, kasutades selleks kõiki võimalusi, mida väike ülikool saab pakkuda.
«Meil ei ole ühtegi anonüümset õpilast (keda vaid erialaõpetaja teab) ja nii peab see ka jääma,» märgib ta oma valimisprogrammis. Samas avaldas ta koosolekul emotsionaalselt rahulolematust, et paljude akadeemia tudengite tase on nõrk. «Sisseastujatele peaks olema suurem nõudlikkus, erialaga otseselt seotud ainetega sõel tugevam ja komisjonid suuremad, igale õpilasele tuleks eraldi rohkem tähelepanu pöörata,» ütles ta.
Väitluskoosolekul kerkisid kandidaatide omavahelises küsimuste-vastuste voorus esile muuhulgas akadeemia lisarahastus, õppejõudude palgad, tudengite ebaühtlane tase ja ülikooli rahvusvaheline maine.
Ivari Ilja tunnistas, et igasuguse lisaraha hankimine on raske probleem ja lootust riigi tegevustoetuse suurenemisele ei ole. Küll aga on tema sõnul teretulnud eraraha kaasamine, mille nimel tuleb küll palju vaeva näha, aga võimalusi selleks on. «See, et meil on ühtlustatud palgasüsteem, mõjub soodsalt maja õhkkonnale. Kuid on teatud erialad, mis nõuaksid täiendavat tähelepanu. Noorel muusikateadlasele on muud väljakutsed loomulikumad, kui siia töölejäämine.»
Marje Lohuaru oli aga seisukohal, et loominguliste ja tehniliste erialade professuuri vahe ei saa olla nii suur nagu see praegu on. «Seisan selle eest ja alustaksin rektorina läbirääkimisi, kõigepealt haridus- ja teadusministeeriumist, seejärel tuleks leida eraraha üliõpilaste stipendiumideks. Rahastusallikaid peab olema palju.»
EMTA rahvusvahelise maine tõstmise efektiivsemaid meetodeid on Kerri Kotta sõnul loomulikult toimiva võrgustiku arendamine. «Personaalsed kontaktid on tähtsad ja ülikool ei tohiks käed rüpes istuda. Peaksime kooli ise rohkem tutvustama ja ise ka tudengeid otsima. Kui välisõpilane juba vastu võetakse, siis tuleks taset hoida, et ei tekiks jutud nn mugavusdiplomist,» rääkis professor.