EMTA rektorikandidaadid: vaja on rohkem raha ja haridust

EMTA rektorikandidaatide debatt

FOTO: Kuvatõmmis

3. mail valitakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale uus rektor. Rektoriks kandideerivad klaveriosakonna professor Ivari Ilja, muusikateaduse osakonna professor Kerri Kotta, instrumentaalkammermuusika keskuse professor Marje Lohuaru ja puhkpilliosakonna professor Toomas Vavilov. Teisipäeval toimus rektorikandidaatide avalik väitluskoosolek, kus kõigepealt tutvustati lühidalt oma valimisprogramme ning seejärel vastati vastaskandidaatide ning huviliste küsimustele. 

Professor Ivari Ilja võtaks rektorina eesmärgiks kaasata EMTA rohkem Eesti kultuuri- ja hariduspoliitika kujundamisse, seda eriti muusika- ja teatrivaldkonnas. Lisaks soovib ta kaitsta akadeemilist vabadust ja toetada olukorda, kus otsustusõigus olulistes küsimustes jääb ülikooliperele, otsustusprotsess oleks kaasav, läbipaistev ja demokraatlik.

«Töö õppekavade kaasajastamisega peab olema järjepidev, vähemalt kord viie aasta jooksul tuleks kriitilise pilguga üle vaadata õpetatavate erialade nimekiri. Probleemiks on madalad palgad, seda eriti noorte õppejõudude hulgas, seetõttu tuleks üle vaadata ka akadeemia palgasüsteem.»

Professor Kerri Kotta peab EMTA ja ka EMTA lõpetajate üheks nõrkuseks oma tegevuse põhjendamist ühiskonnas laiemalt. «Loomepõhise uurimistöö laiendamine võiks olla üks lahendusi selle olukorra parandamisel. Seetõttu peaks EMTA üheks rolliks olema koostöös EKAga ja rahvusvaheliselt loomepõhise uurimistöö arendamine.»

EMTA juhtimisstiil peaks Kotta valimisprogrammi kohaselt olema eelkõige üksikisikut väärtustav ja tudengeid peaks julgustada enam tegema iseseisvaid ja vastutustundlikke otsuseid, mida vähemalt osaliselt peaks võimaldama ka uuenevad õppekavad. Rektorina oleks tema esimeseks ülesandeks suhtlemine kõigi osakondade üksustega, et akadeemiat seestpoolt tundma õppida. «Luban kõik ära kuulata, enne midagi ei otsusta,» ütles ta. «Kõige tähtsam on üliõpilane kui iseseisvalt otsuseid vastuvõttev subjekt.»

Professor Marje Lohuaru peab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esimeseks prioriteediks õppetööd, mille kvaliteedist sõltuvad tulemused, mida Eesti ja rahvusvaheline kogukond koolilt ootab. «EMTA peaks olema avatud ja mitmekülgne keskkond, kuhu on koondatud parimad teadmised ja oskused nii Eestist kui ka välismaalt. Traditsiooniliste süvateadmiste ja elitaarsete väärtuste kõrval peab õppetöö korraldus olema võimeline ka kiireteks dünaamilisteks muutusteks muusika ja teatri valdkonnas ning ka nendega külgnevates sektorites.»

Professor Toomas Vavilov peab tähtsaimaks loomingulise õpikeskkonna hoidmist ja edasiarendamist, kasutades selleks kõiki võimalusi, mida väike ülikool saab pakkuda.

«Meil ei ole ühtegi anonüümset õpilast (keda vaid erialaõpetaja teab) ja nii peab see ka jääma,» märgib ta oma valimisprogrammis. Samas avaldas ta koosolekul emotsionaalselt rahulolematust, et paljude akadeemia tudengite tase on nõrk. «Sisseastujatele peaks olema suurem nõudlikkus, erialaga otseselt seotud ainetega sõel tugevam ja komisjonid suuremad, igale õpilasele tuleks eraldi rohkem tähelepanu pöörata,» ütles ta.

Väitluskoosolekul kerkisid kandidaatide omavahelises küsimuste-vastuste voorus esile muuhulgas akadeemia lisarahastus, õppejõudude palgad, tudengite ebaühtlane tase ja ülikooli rahvusvaheline maine.

Ivari Ilja tunnistas, et igasuguse lisaraha hankimine on raske probleem ja lootust riigi tegevustoetuse suurenemisele ei ole. Küll aga on tema sõnul teretulnud eraraha kaasamine, mille nimel tuleb küll palju vaeva näha, aga võimalusi selleks on. «See, et meil on ühtlustatud palgasüsteem, mõjub soodsalt maja õhkkonnale. Kuid on teatud erialad, mis nõuaksid täiendavat tähelepanu. Noorel muusikateadlasele on muud väljakutsed loomulikumad, kui siia töölejäämine.»

Marje Lohuaru oli aga seisukohal, et loominguliste ja tehniliste erialade professuuri vahe ei saa olla nii suur nagu see praegu on. «Seisan selle eest ja alustaksin rektorina läbirääkimisi, kõigepealt haridus- ja teadusministeeriumist, seejärel tuleks leida eraraha üliõpilaste stipendiumideks. Rahastusallikaid peab olema palju.»

EMTA rahvusvahelise maine tõstmise efektiivsemaid meetodeid on Kerri Kotta sõnul loomulikult toimiva võrgustiku arendamine. «Personaalsed kontaktid on tähtsad ja ülikool ei tohiks käed rüpes istuda. Peaksime kooli ise rohkem tutvustama ja ise ka tudengeid otsima. Kui välisõpilane juba vastu võetakse, siis tuleks taset hoida, et ei tekiks jutud nn mugavusdiplomist,» rääkis professor.  

Toomas Vavilov lisas, et lootust on alati. «See on väga raske küsimus. Me peame palju pingutama. Erialaklassid peavad olema ühtlased. Tugev hariduslik põhi on üks asi, aga on vaja platvormi, et noored võtaksid meie kooli kui väga head hüppelauda maailma, praegu on meid sellisena raske võtta. Aga väikesel ülikoolil on oma eelised – tugevad tudengid, kes asunud õppima välismaale, tahavad siia tagasi tulla, sest ei suuda olla anonüümsed suures koolis. Meie suudame pakkuda personaalset lähenemist.»

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia valimiskogu valib järgmiseks ametiperioodiks rektori valimiskoosolekul 3. mail. Uue rektori ametiaeg algab septembris ja kestab viis aastat.

EMTA praegune rektor Peep Lassmann on akadeemiat juhtinud 1992. aastast ja uuesti rektoriks ei kandideeri.

Tagasi üles