Helilooja ja näitleja Ardo Ran Varrese esimene draamalavastus «Sümfoonia ühele. Allegro con moto» on heliline suurteos mängimiseks ühele vanale mehele ja ühele katkisele vanale raadiole. Eetrikahina saatel viiakse vaataja teekonnale Eesti muusika- ja kultuuriloos ligi saja aasta vältel, alustades rahvuslikust ärkamisajast ja lõpetades nõukogude võimu ikke all.
Arhiivimaterjalide taaslavastused ning originaalsalvestised põimuvad piltidega lavastaja isiklikust perekonnaloost. Näitleja (Aleksander Eelmaa) ja raadio dialoogis saame kuulda helilooja Heimar Ilvese fenomenaalsest mälust ning sõita perekond Jannsenitega hobuvankril Tartust Helmesse salakoosolekule, aga osa sellestki, kuidas Varrese ema väikese tüdrukuna läbi puruks pommitatud Tallinna tänavate Nigulistesse viiulitundi jalutas.
Nii tehniliselt kui vormilt keerulise ülesehitusega monolavastus mõjub lihtsalt ja kammerlikult. Viiest eri tempo ja meeleoluga osast koosneva, sümfoonia struktuurile rajatud sõnalavastuse puhul ei teeni tehniline keerukus pelgalt vormimängu huve, vaid on hoolikalt komponeeritud komplekt instrumente soovitud mõju saavutamiseks.
Lavastuses jutustavad lugu võrdsel määral nii dramaturg Donald Tombergi kirjutatud tekst kui ka Ardo Ran Varrese helikeel, milles pisemailgi nüanssidel on tervikule värvivarjundi andmiseks oluline roll täita. Samavõrd on näitleja Aleksander Eelmaa (Eesti Draamateater) ja raadio laval võrdsete partneritena pidevas kahepoolses kommunikatsioonis, teineteist toetades ja täiendades. Raadio vahendusel saavad sõna ka mitmed tuntud hääled, nagu Ivo Linna, David Vseviov, Marju Kõivupuu jpt.
Pisike mänguruum (Tartu Uue Teatri väike saal) ja vaataja vahetu lähedus lavaga lubavad nautida kõiki Aleksander Eelmaa rollisoorituse pooltoone: miimikat, liikumist, käte tööd. Läbi mälu ja mineviku aegruumi kulgedes muutub susse lohistav väsinud vanamees nooreks sirgeselgseks poisiks ning taaskogeb läbielatud emotsioone: vaimustust, hirmu, õhinat, kohmetust, armastust. Kord hõllandumas õrnast nostalgiapuhangust, kord ärevil ja valvas, abitu ja ahastuses, soovides olnusse sekkuda ja minevikku muuta.