Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mart Lepa kogus valitseb kunstiuputus

Viis küsimust kunstikogujale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pildil Mart Lepp (paremal) ja Rene Kuulmann. | FOTO: Priit Mürk

Kunstikoguja Mart Lepp annab aru.

1. Millest ja millal sai teie kunstihuvi alguse? Kelle teos oli kollektsioonis esimene?

Loomulik suur kultuurihuvi oli perekonnas varasest lapsepõlvest peale. Seintel oli eesti kunst, ema ostis ja ma püüdsin teda sellele enamgi õhutada. Koolipoisi taskurahast ostsin ise 1961. aastal mõned graafilised lehed (Laarman, Okas). Kuuekümnendate lõpust saatsid sõbrad piiri tagant häid kunstiraamatuid ja ma nägin muu hulgas sedagi, millised suurejoonelised erakollektsioonid on USAs. Unistasin siis, et meiegi kultuuriruum vääriks silmapaistvaid ja väärtuslikke erakogusid. Nii naiivne ma polnud, et Matisse’ist unistaks, aga meie oma kunsti haaravatest erakogudest küll ja see unistus on rõõmustavalt täitunud!

2. Milline periood kunstiajaloos paelub teid kõige rohkem?

Suurimaid elamusi pakub maailmaklassika: vararenessanss, Rembrandt, 20. sajandi avangardiklassika, eesti kunstist kubistid ja kuuekümnendate kunstiuuendus.

3. Kui suur on praegu teie kunstikogu?

Olav Maran ütleb ikka, et siin on kunstiuputus ja ta vist eriti ei eksi. Kogu ulatub 25 000 teoseni ja paljude kunstnike looming on siin sellest tingituna esindatud ka väga suurte monograafiliste kollektsioonidega, mis haaravad sadu teoseid, mõne autori puhul ületades ka tuhande piiri.

4. Milline teos või sari või kelle kollektsioon on teile nende seas kõige väärtuslikum?

Ei saa vaid üht teost või ka kollektsiooni nii välja tuua. Vahest oleks efektne nimetada Renoir’ graafikat, Kandinsky abstraktset puulõiget või Ilja Kabakovi? Meie kunstnikest on hingelähedasem Kristjan Raud, aga ka kollektsioonid Eduard Ole, Kõksi, Mikko, Kitse, Marani, Mudisti, Arraku loominguga. Eks šedöövriihaluse kõrval on mind alati enam paelunud kunstiprotsessid.

Pierre-Auguste Renoir «Kübaranõel», 1894. Kuivnõel. | FOTO: Repro/Mart Lepa kogu

5. Palun avage oma kunstikogu näituseplaane. Mida on oodata?

Olen näitusetegevusest pisut tagasi tõmbumas, eks neid ole tehtud ka juba üle 150 ja mõne kunstniku isikunäitusena ikka. Kunstikoguja roll on olla kunsti tubli teener, mitte eksponeerida ennast ja «oma asjakesi». Aga mõtted liiguvad aasta lõpupoole Tõnis Vindi loominguga seoses.

Tagasi üles