Margus Punabi fookuses on nüüdisaegne maal ja foto

Meestearst Margus Punab Peeter Lauritsa autoportreega. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kunstikoguja Margus Punab annab aru. 

1. Millest ja millal sai teie kunstihuvi alguse? Kelle teos oli kollektsioonis esimene?

Kunstihuvi alguspunkti ei oska täpselt paika panna, aga juba põhikooli teisest poolest käisin ma regulaarselt Tallinna Kunstihoone näitustel ja kunstimuuseumis. Esimese ostu tegin 1990. aastal Tartu Kunstiühingu oksjonil. Ostetud tööks oli Silja Salmistu «Maastik» (1990). Kunstikoguna tajusin oma pisukest harrastust alles aastal 2010, millest sai alguse ka senisest süstemaatilisem töö fookussuundadega.

2. Milline periood kunstiajaloos paelub teid kõige rohkem?

Minu üheks huvisuunaks on 1960–1970ndate eesti avangard. Teiseks teemaks nüüdisaegne maal ja foto, mis tegeleb inimese ja tema eksistentsiaalsete teemadega.

3. Kui suur on praegu teie kunstikogu?

Oleneb, kas võtta üksiktöödena või lugeda sarjad üheks tööks. Aga ühikute arv peaks jääma 700–800 vahele.

4. Milline teos või sari või kelle kollektsioon on teile nende seas kõige väärtuslikum?

Minu jaoks on väärtuseks just see, kui suudan oma koguga anda miski subjektiivse vaate perioodist, rühmitusest või siis kunstnikust läbi tema loomingu. Arvan, et iseseisev väärtus on minu kogus Visarite, ANKi ja veidi vähem Soupi gruppide kunstnike töödel. Usun, et üsna hästi on minu kogus esindatud ka näiteks Jaan Toomik, Jüri Arrak, Andres Tolts, Mare Vint, Meiu Münt, Marko Mäetamm ja paljud teised.

Volkmann ja Lepp. Toomas Volkmann «Nimetu», 1998 (foto) ja Lembit Lepp «Ikonostaasne autoportree», 1969 (õli). Foto: Reprod/Margus Punabi kogu

5. Palun avage oma kunstikogu näituseplaane. Mida on oodata?

Viimase poole aasta jooksul on minu kogust olnud üleval viis suurt näitust Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Näidanud olen üle poole oma kollektsiooni töödest. Lähiajal uusi näituseid plaanis ei ole. Samas, kuna kogu on avalik, siis on erinevatel näitustel üle Eesti sageli väljas ka mõni minu kogu töö.