Avatakse näitus Kopli asumi arengutest

Liinide lagunenud elamud Foto: Martin Siplane

Reedel, 5. mail avab Eesti Arhitektuurimuuseum suurnäituse «Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas.» Näitus annab mahuka ülevaate ajaloolise Vene-Balti tehase ajaloost Kopli poolsaare identiteedi kujundajana.

Kopli – kõige intrigeerivam linnaosa Tallinnas, mille vastuoluline maine ning minevik on sünnitanud palju linnalegende – näib seisvat oluliste muutuste lävel. Poolsaare tippu rajatud Vene-Balti laevatehase, ühe Tallinna võimsama tööstusettevõtte asutamisest möödub tänavu 105 aastat.

Näituse kuraatori, arhitektuuriajaloolase Oliver Orro sõnul on sel puhul paslik vaadata ajas tagasi ning uurida, kuidas eestlased on sajandi jooksul püüdnud tsaariimpeeriumi mastaapse pärandiga hakkama saada: «Praegu pisut räämas ja väsinud ilmega, esmapilgul ehk ebaatraktiivses Koplis on tunda nii suure ajaloo puudutust kui ka aimata suurt väljakutset tulevikuks. See teeb Kopli põnevaks.»

Näitus käsitleb Vene-Balti laevatehase arhitektuuri, asumi kujunemist ja tähtsust meie linnaehituse ja tööstuspärandi ajaloos. Vene-Balti laevatehas alustas Tallinnas Koplis tegevust 1913. aastal. Tegemist on ühe kõige suurejoonelisema 20. sajandi alguse tööstuskompleksiga kogu Läänemere regioonis.

Lisaks hiiglaslikele dokkidele ja laevaehitusbasseinidele ehitati hulk paekivist tootmishooneid, võimas juugendlike joontega peahoone ning rajati ulatuslik tehaseasula koos teenindusvõrguga. Kogu kompleksi projekteerimist juhtis kuulus Peterburi arhitekt, akadeemik Aleksandr Dmitrijev. Juba Eesti Vabariigi algaastatel tekkis probleem suurte tootmishoonete kasutamisega, tööliselamute alast püüti luua kaasaegset heakorrastatud rajooni, Kopli sai moodsa rahvamaja ning kooli.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on tehas jätkanud laevaremondiettevõttena. Kunagises peahoones asub nüüd Eesti Mereakadeemia. Endine tehaseasula ei ole enam ettevõttega seotud ning selle töölismajadest koosnev osa, mida tuntakse Kopli liinide nime all, on osutunud 1990. aastatest alates üheks kõige problemaatilisemaks piirkonnaks Tallinnas. Paljud tühjaks jäänud hooned on praeguseks maha põlenud või seisavad varemetes, tehaseasula algne, terviklikult planeeritud struktuur on hävimas.

Viimastel aastatel on Tallinna arengus toimunud hulk olulisi muutusi, endised tööstusalad ja puitrajoonid on saanud hinnatud elu- ja kaubanduspiirkondadeks ning on vaid aja küsimus, mil ehitusbuum Kalamajast Kopli poolsaarele jõuab. Näitus tutvustab Kopli tööstusalade potentsiaali muutuda kaasaegselt kujundatud elukeskkonnaks. Näitusel eksponeeritakse unikaalseid arhiivijooniseid nii Eestist kui ka Peterburi arhiividest, samuti ulatuslikku ajaloolist fotomaterjali. Tänast Koplit, selle tööstust ja elamuid on näituse tarbeks fotografeerinud Martin Siplane.