Eesti kultuuri täheatlas: arbujate luule

Rein Veidemann oma raamatu «101 Eesti kirjandusteost» esitlusel Foto: Peeter Langovits

«Vahepääl on valmimas neljas generatsioon, kes on saand jälgida kõigi eelnevate põlvede tööd ning sellest õppida. Vastandina eelkäijaile ta on üles kasvand ja vaimselt teadlikuks saand juba iseseisvas Eestis. /---/Paljud neist on käind eesti ülikoolis ning tunnevad intensiivset huvi Euroopa vaimsete traditsioonide vastu /---/. Kui «Siuru» õhkkond on boheemlik ja «Orbiidi» oma sotsialistlik-proletaarlik, siis nüüd hakkab kujunema juba kodumaise vaimsusega intelligentide kiht, kes on kasvatuselt eestiline, kuid euroopalikul taustal.»

Need on väljavõtted 1920.–1930. aastatel eesti kirjanduskriitika juhtkujuks tõusnud ja II maailmasõja järel paguluses vaieldamatu autoriteedi positsiooni omandanud Ants Orase (1900–1982) 14-leheküljelisest saatesõnast tema koostatud luuleantoloogiale «Arbujad, valimik uusimat eesti lüürikat». Ligi kolmesaja leheküljeline valikkogu ilmub kevadel 1938 ja koondab etteasteid Betti Alverilt, Bernard Kangrolt, Uku Masingult, Kersti Merilaasilt, Mart Raualt, August Sangalt, Heiti Talvikult ja Paul Viidingult. Kangro on oma mälestusteraamatus «Arbujad» (1981) arvanud end, Alverit, Talvikut, Sanga ja Merilaasi üheks sõpruskonnaks. Kuid erinevalt varasematest, programmidega lavale astunud ja isekeskis tihedalt suhelnud luulerühmitustest olid arbujad suuresti Orase kreatsioon, uue põlvkonna elu- ja kunstikäsituse kuulutamine ühe esindusliku koondi näitel. Orasest 2004. aastal monograafia üllitanud kirjandusteadlase Anne Lange sõnul oli Orase ja nooreestlaste mõttesugulus ilmselge, aga lisaks käsitas Oras eesti kirjandust maailmakirjandusena. «Maailm ja kitsamalt Euroopa on eesti kirjanduse ainus adekvaatne kontekst ja mõõdupuu,» väidab Lange olevat Orase veendumus. Seda, et arbujate looming toob eesti kirjandusse uue hingamise, aimas arbujate käilakuju, Betti Alver juba 1936. aastal: «Minu arvates kirjandus ei seisnegi elu registreerimises, vaid  a v a s t a m i s e s. Õhus on midagi liikumas. Ma tunnen, et saabub uus epohh.»