Nii nendes näidetes kui muudes teoses kirjeldatavates elusituatsioonides ongi läbiv motiiv serv. Platzgumerit paeluvad elu piirsituatsioonid, kus valikuvõimalused on viidud äärmise piirini ja ainuke viis inimesena jätkata on mitte mõelda, liikuda edasi.
Siinkohal tuleb ära mainida karate. Nimelt asub Gerold noorena tegelema karatega. Algul selleks, et suuta kaitsta end suuremate Jugoslaavia poiste eest, kuid peagi harjumusest, mis muutub Geroldi elu selgrooks – hädas või nõutu olles pöördub ta karate aluseks oleva filosoofia juurde, mis hakkab liigendama ka romaani «Serval». Raamatu iga peatükk algab jaapanikeelse sõnaga hitotsu, «esiteks».
Nagu teose tagakaanele trükitud katkendist võib lugeda, algavad kõik karate reeglid selle sõnaga, sest ükski neist pole vähem oluline. Nõnda pole ka mitte ükski Geroldi eluseik teisest vähem oluline. Härra Gufleri surm, vanaisa surm, Gerold sõprade surm ja viimaks lõpp... Las lõpp jääb igaühe enda avastada, sest vaid lõpu kaudu avaldub eelneva kogusumma. Ja kui see lõpp on ka lohutu, tuleb koos Geroldiga loota: «Kui ka kõik on vale nii, nagu see on, peab ometigi mingi õigus olema. Peab. Peab» (lk 214).
Hans Platzgumer esineb Prima Vistal 2017
teisipäeval, 9. mail kell 17 Tartu linnaraamatukogus
neljapäeval, 11. mail kell 16 Tallinnas rahvusraamatukogus.