Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/27/6492499t1h4705.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/19/6681241t1h9f6c.jpg)
Maria Turtschaninoff on hinnatud soomerootsi autor, kelle noortele mõeldud fantaasiaromaanid on võitnud hulgaliselt auhindu ja tõlgitud paljudesse keeltesse. «Maresi» (2014) on tema «Punase kloostri kroonikate» sarja esimene raamat, mis lubab lugeja viia maagilisele kloostrisaarele, kus naiste võluvõimed peituvad nende praksuvates juustes ja hõbedased hauakambriuksed varjavad vaimude maailma.
Turtschaninoffi peetakse väga feministlikuks autoriks, ning tõepoolest, «Maresi» on raamat, mis räägib naistest ja tüdrukutest, kellel on salapärane tarkus ja kes võitlevad jõhkarditest meestega. Mehed on selles raamatus tõepoolest ühed hirmsad tegelased, väiklased, vastikud, saamahimulised ja hirmutavad. Ainsad positiivsed meestegelased on minategelase Maresi isa, möödaminnes mainitud kalamehed ja kapihomost sõjamees Vinjan. Kõik teised mehed on nii psühholoogiliselt kui ka sotsioloogiliselt põhjendamatult misogüünsed koletised, kellele «ei meeldi, kui naine naerab» (lk 88) ja kes üritavad väikseid tüdrukuid hooraks müüa.