Kaptenleitnant Bondi lahkumine

Roger Moore Foto: Reuters/AFP/AP/ScanPix

Roger George Moore

14.10.1927–23.05.2017

Teisipäeval suri Šveitsis pärast lühiajalist võitlust vähiga 89-aastaselt kaptenleitnant James Bond, õigemini kuulsat Briti salaagenti kõige rohkem kordi kinolinal kehastanud Sir Roger George Moore.

14. oktoobril 1927 Londonis politseiniku peres sündinud Roger Moore oli kummalise saatusega näitleja: ta oli näitekunsti küll lühemat aega õppinud, kuid mitte ühtegi kooli lõpetanud, tema filmograafias oli ligi poolsada linateost, kuid mitte ühtegi tõeliselt kunstiliselt sügavat ja tõsist filmirolli. Ja ometi on ta üks 20. sajandi kinolinade suurimaid kangelasi, tema iseloomulikku häält teavad miljonid inimesed üle maailma ja selle järeletegemisega lõbustavad end lugematud filmisõbrad. Kuigi Moore hakkas juba 1945. aastast tegema kaasa filmides, tuli tõeline tuntus siiski 1962. aastal teleseriaaliga «Pühak» («The Saint»), mida järgneva kuue hooaja jooksul tehti 118 seeriat. Robin Hoodi laadse kelm-kangelase Simon Templari rollile, mis Moore’i nii Inglismaal kui USAs populaarseks tegi, järgnes Eestigi televaatajale hästi tuntud seriaal «Kelmid ja pühakud» («The Persuaders!», 1971–1972, 24 seeriat) ning briti lordi Brett Sinclairi tegelaskuju.

Võimaluse veelgi kuulsamaks saada andis Moore’ile ta hea sõber, Bondi-filmide produtsent Albert R. Broccoli, kes kutsus ta 1973. aastal mängima superkangelast, kellest Sean Connery oli eelmise kümnendi jooksul loonud üsna brutaalse ja jõhkra karakteri, kes ei kõhelnud vajadusel löömast naist, tegemast tapetavate inimeste aadressil õelaid nalju ja muud taolist. Moore sai aru, et selline Bond 1970ndate hoopis teistsuguse ajavaimuga ajastus populaarseks ei jää, ning tegi karakteri kujutamisel kannapöörde: ka Moore’i Bond võis lüüa valetavat naist, ka Moore võis teha julmi nalju inimeste aadressil, kelle ta just oli kuristikku lükanud, kuid surmtõsiselt ta oma Bondi ei võtnud. Tuntud on tema lause, et pole võimalik tõsiselt võtta salaagenti, kelle nime teavad ja keda tervitavad juba kaugelt kõigi maailma tipphotellide portjeed. Ometi andis just Moore James Bondile selle mingi seletamatu aristokraatliku härrasmehelikkuse, stiili ja kergluse, mis Connery kehastatud Bondi karakterisse ei mahtunud ega sobinudki.

Vaidlused selle üle, kes oli parem Bond, kas rollis esimesena üles astunud kolm aastat noorem Sir Sean Connery või alles 1970ndail superspiooni smokingu selga tõmmanud veidi eakam Moore, kestavad Bondi-fännide seas  ilmselt igavesti ning võivad noorematele filmihuvilistele, kes on üles kasvanud Pierce Brosnani filmidega ja peavad parimaks Daniel Craigi kehastatud pigem connerylikku jõhkardit, kummalisedki tunduda. Kuid nende silmis, kelle lapsepõlv ja noorukiiga jäid 1970–1980ndatesse, on ilmselt õige Bond just selles rollis kõige kauem vastu pidanud (ja oma 58 eluaastaga 1985. aastal salaagendina juba veidi koomiliselt mõjunud) Sir Roger Moore. Aga kindlasti on neidki, kelle jaoks Roger Moore seostubki eelkõige aristokraatliku playboy Brett Sinclairi tegelaskuju või kelm-kurjategija Simon Templariga. Või siis neid uue põlvkonna esindajaid, kellele on ta üks neist häältest, mida teeb oma restoranituuridel suurepäraselt järele koomikute paar Steve Coogan ja Rob Brydon.

Pärast Bondi-teatepulga üle andmist Timothy Daltonile loobus Moore mitmeks aastaks näitlemisest ning tema hilisemad ülesastumised filmides on pigem kurioosset laadi. Näitleja ise pidas märksa olulisemaks aga oma tööd UNICEFis, mille hea tahte saadikuks ta 1991. aastal nimetati. Just selle töö eest lõi kuninganna Elizabeth II ta 2003. aastal rüütliks.

Roger Moore’i 2008. aastal ilmunud autobiograafia «Minu nimi on Bond» on ilmunud ka eesti keeles (kirjastus Sinisukk), samuti tema 2012. aastal välja tulnud suur filmiraamat «Bond on Bond. 50 aastat koos James Bondiga» (TEA). Neid tulekski soovitada huvilistele, kes tahavad teada, mida Roger Moore oma filmirollidest arvas, kuidas James Bondi karakterisse suhtus ja mida elus tähtsaks pidas.

2013. aastal diagnoositud diabeedi tõttu ei saanud Sir Roger Moore viimased paar aastat enam martiinit nautida. Nüüd on tal taevase kasiinolaua taga kaunite daamide seltsis jälle see võimalus.