:format(webp)/nginx/o/2017/05/31/6728577t1h6d27.jpg)
31. mail 2017 kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis näitus „Kahn. Magnum Opus.”
Avatakse näitus Saaremaal sündinud maailma tipparhitektist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Louis Kahn (1901–1974) on Eestis sündinud USA arhitektuuriajaloo legend, kelle salapärase isiku ja visuaalse mõtlemise vastu on rahvusvaheline huvi 21. sajandi algul jätkuvalt kasvanud.
Ka Eestis tegutseb uurimisgrupp, mille tuumikusse kuulub kunstiteadlane Heie Treier ning arhitekt ja arhitektuuri fotograaf Arne Maasik, samuti arhitekt Toivo Tammik, graafiline disainer Martin Pedanik ja produtsent Ott Rätsep. Nad on juba kümme aastat süvitsi uurinud vähetuntud, ent olulist aspekti Kahni eluloos – tema visuaalse mõtlemise seost Saaremaa keskaegse arhitektuuri ja eriti Kuressaare lossiga. Rahvusvahelised uurijad on esile toonud Kahni ilmselget huvi Euroopa keskaegse kindlusarhitektuuri vastu. Võimalik, et see sai alguse Kuressaare lossist kui rahvusvaheliselt vähetuntud ehitisest, mis väärib uurijate suuremat tähelepanu.
Kahn elas lapsena 1901.–1906. aastani Eestis ning enda sõnade kohaselt sai temast arhitekt kolmeaastaselt. 1928 sõitis ta noore arhitektina Euroopasse, reisi käigus võttis ta ka Eesti kahe kuu viisa. Kahn külastas sama aasta suvel sugulasi Riias, ent oma mälestustes rõhutab pigem viibimist kuu aega Saaremaal.
Näitus „Kahn. Magnum Opus” on osa suuremast projektist, mille esimene näitus „Kahn. Saarlane” toimus 2016. aastal Kuressaare lossis ja mida saatis samanimeline raamat.
Jaanuaris 2017 reisis Arne Maasik Bangladeshi, et pildistada aastail 1962—1983 valminud Kahni peateost, tema Magnum Opus’t – Bangladeshi parlamendihoone kompleksi Dhakas. Neid fotosid täiendavad fotod Kahni projekteeritud Ahmedabadi ärikooli hoonest Indias. Kahni peetakse arhitektina müstikuks, käesolev näitus toob esile monumentaalset arhitektuuri, mis ehitatud peamiselt käsitsi, inimjõul.
Näitusele on andnud oma head soovid kaasa ka Louis Kahni USA-s elavad järeltulijad Sue Ann Kahn, Alexandra Tyng ja Nathaniel Kahn, kes haldavad arhitekti pärandit.
Näitus jääb avatuks 20. augustini 2017.