Lahkus teenekas kirjandusteadlane ja kriitik

Karl Muru oma kodus Elvas tänavu 5. jaanuaril. Foto: Sille Annuk

KARL MURU

1. jaanuar 1927 – 30. mai 2017

Nukral meelel teatame, et lahkunud on teenekas kirjandusteadlane ja kriitik, vana kooli pedagoog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Karl Muru. Veel aasta hakul, 8. jaanuaril peeti Elva Gümnaasiumis tähtpäevakonverentsi «Elva luuletark: Karl Muru 90». Meenutati metoodilist koolmeistrit ning eesti luule parimat tundjat – kuid nüüd juba vakatume.

Karl Muru oli meie emakeelse luule süvauurija, suurantoloogia «Sõnarine» koostaja. Ta rakendas järjekindlalt lähilugevat meetodit, kuid tegi seda kontekstisidusalt ja võrdlevalt. Tema käsitlused on põhjalikult ette valmistatud, mitmekülgsed ja kujundikesksed. Autoriisiksuste üksikasjaliku piiritlemise kõrval huvitasid teda nii temaatika kui ka mõjutused. K. Muru oli armastatud juhendaja, alati rahulik, mõistev ja tasakaalukas. Läbi kehva nõukogude aja aitas ta meie kultuuril püsima jääda.

Karl Muru sündis Kaarepere vallas Pikkjärve külas. Kaarepere keskkooli ja Tartu õpetajate seminari järel astus ta ülikooli kaugõppesse, mille lõpetas 1958. aastal. Ülikooli kõrvalt töötas ta Rapla keskkooli emakeele ja kirjanduse õpetajana. Peale ülikooli lõpetamist asus ta elama Elvasse ja oli kuni 1974. aastani sealsamas õpetaja. 1959. aastal algas tema teaduskarjäär: aspirant, vanemõpetaja, 1970. aastal dotsent, 1978. aastal professor. Filoloogiakandidaadiks väitles ta end uurimusega Jaan Kärneri luulest (1963), filoloogiadoktoriks teemal «Eesti lüürika aastail 1930–1940» (1974). Värske doktorina võeti Karl Muru ka Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.

1980. aastal valiti Karl Muru eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri juhatajaks. 1981–1983 oli ta ühtlasi Jyväskylä ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Tartu ülikooli eesti kirjanduse eriala juhiks jäi ta tosinaks aastaks, kuni pensionieani 1992. aastal. Tänutäheks omistati talle professor emeritus’e aunimetus ja Tartu Ülikooli suur medal. Jyväskylä Ülikool valis ta audoktoriks, Elva linn aukodanikuks ja Eesti Kirjanduse Selts auliikmeks. Uue sajandi hakul tunnustas Eesti Vabariik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Karl Muru on avaldanud artiklikogumikud «Vaated kolmest aknast» (1975), «Kodus ja külas» (1987), «Luuleseletamine» (2001) ja «Rännul luuleilmas» (2014). Ta on Betti Alveri – oma suurima paleuse – elu ja loomingu loo autor (2003) ja paarikümne luuleraamatu hoolikas koostaja. Arbujate-ekspertiisi kõrval – Alver, Talvik, Merilaas, Sang, Masing, Kangro, Raud – on ta kirjutanud olemuslikult emakeele ja luule seostest: Brockmann, Peterson, Koidula, Liiv, Enno, Suits, Under, Visnapuu, Semper, Adamson, Sütiste, Ristikivi, Vihalemm, Lepik, Grünthal, Vaarandi, Niit, Kross, Alliksaar, Kaalep, Laht, Ivask, Rummo, Kaplinski, Runnel, Luik, Ehin, Viiding, Härm, Ligi – kellest kõigist.  Mitu põlvkonda on õppinud tema ja ta kolleegide ühiselt loodud õpikute järgi, võtnud eeskuju kirjandites ja olümpiaadidel, küpsenud loengutes ning eksamitel kirjandusloolasteks.

Karl Muru ärasaatmine toimub laupäeval kell 12 Tartu Ülikooli aulas. Perekond palub lilled asendada annetustega Eesti Kirjandusmuuseumile või Eesti Kirjanduse Seltsile (pangaandmed kodulehtedel).

Tartu Ülikool

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Kirjanduse Selts

Eesti Kirjandusmuuseum

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Looming