Eesti kultuuri täheatlas: sajandi film «Kevade»

Kaader filmist «Kevade» / Tallinnfilmi arhiiv Foto: Postimees.ee

«Uskusin «Kevade» edusse kohe pärast filmi valmimist! See on ausalt tehtud film. Ma ei arvestanud kellegagi peale iseenda. Juba 1972. aastal, kui jagati Nõukogude Eesti kultuuripreemiaid, kus kakskümmend žüriiliiget hääletasid «Kevade» poolt ning vaid komisjoni aseesimees Georg Ots oli «Viimse reliikvia» poolt, ütles komisjoni esimees Gustav Ernesaks: pane tähele, «Kevade» jääb kauaks rahva südamesse.»

Nõnda ütles kevadel viis aastat tagasi Postimehe rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks valitud «Kevade» režissöör Arvo Kruusement (s 1928). Sajandi filmi väljakuulutamine leidis aset 30. aprillil 2012 Tartus, kus täpselt sada aastat varem oli tollases kinos Illusioon näidatud Eesti esimese filmitegija Johannes Pääsukese filmi piloot Sergei Utotškini lennust Tartu kohal. Juba 2002. aastal olid eesti filmikriitikud valinud «Kevade» sajandi filmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi «Kevade» kolmandale kohale filmide «Sügisball» (2007) ja «Hullumeelsus» (1968) järel. Enne «Kevade» filmi ei olnud Eestis tehtud ühtegi mängufilmi, kus peaosalisi oleks kehastanud lapsed. Varem mängisid lapsi alati täiskasvanud, samuti teatris. Filmi esilinastus oli hoopis Soomes 1. jaanuaril 1970, kaks päeva hiljem Eestis. Esimesel aastal kogus «Kevade» ligi kuussada tuhat vaatajat. «Kevade» taastati digitaalselt ja taasesilinastus 13. aprillil 2006. Nagu «Kevade» muusika (Veljo Tormis), nõnda ka «Viimse reliikvia» (1968) muusika (Uno ja Tõnu Naissoo, laulusõnad Paul-Eerik Rummolt) elab omaette elu ka väljaspool filmi.