1. juunil avati Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis näitus «Sissevaade Neeme Järvi loomingulisse arhiivi», mis annab ülevaate maestro orkestritest ja aastatepikkusest kontserditegevusest maailmas. Väljapanekus on nii kavalehti, plakateid, ajalehtede väljalõikeid, fotosid, raamatuid ja heliplaate kui ka õnnitlustelegramme, aukirju, tänukaarte ning austajate koostatud nn fännialbumeid. Näitus jääb avatuks kuni 17. juunini 2017.
Neeme Järvi on elu jooksul juhatanud kõiki maailma parimaid orkestreid ning olnud paljudega neist seotud peadirigendina: Göteborgi sümfooniaorkester (peadirigent 1982–2004, praegu emeriitpeadirigent), Šoti Kuninglik Rahvusorkester (peadirigent 1984–1988, praegu audirigent), Detroiti sümfooniaorkester (muusikadirektor 1990–2005, praegu emeriitmuusikadirektor), Haagi Residentie-orkester (peadirigent 2005–2012, praegu emeriitpeadirigent), New Jersey sümfooniaorkester (muusikadirektor 2005–2008, praegu audirigent ja kunstiline nõustaja), Orchestre de la Suisse Romande (kunstiline ja muusikaline juht 2012–2015), lisaks Birminghami sümfooniaorkester ja Jaapani Filharmooniaorkester, kus ta on olnud peakülalisdirigent. Ning loomulikult Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kus ta peadirigendina tegutses aastail 1963–1979 ning praegu alates aastast 2010 ning mille juures ta alates 2017. aastast kannab ka eluaegse aupeadirigendi tiitlit, ning Rahvusooper Estonia, kus ta oli peadirigent aastail 1963–1975.
Maestro ja ERSO koostöö sai alguse 1956. aastal, neli aastat hiljem sai Järvist orkestri koosseisuline dirigent ja 1963. aastal peadirigent. Neeme Järvi tulek ERSO juurde tõi kaasa mängutaseme tuntava tõusu ja stabiliseerumise. Koos Neeme Järviga käis orkester ka esimestel välisreisidel: 1972. aastal Rumeenias ja Bulgaarias ning 1976. aastal Kuveidis. 1976. aastal pandi Neeme Järvi eestvõttel alus ka orkestri iga-aastastele kontsertidele Leningradis.
Neeme Järvi on olnud üks aktiivsemaid Eesti muusika tutvustajaid maailmas. Tema ja ERSO esituses on kõlanud väga paljude Eesti heliteoste esiettekanded, sealhulgas Arvo Pärdi I ja III sümfoonia ning Eduard Tubina VIII sümfoonia.