Selgus Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitja

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitis Vahur Afanasjev käsikirjaga «Serafima ja Bogdan».

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel pälvis esikoha Vahur Afanasjevi käsikiri «Serafima ja Bogdan». Lisaks otsustas žürii välja anda kaks teist kohta, mille vääriliseks valiti Eva Koffi käsikiri «Sinine mägi» ja Triinu Merese käsikiri «Lihtsad valikud». Lisaks auhinnalistele kohtadele märkis romaanivõistluse žürii ära Liisi Õunapuu ja Ustav-Esko Mikelsaare käsikirjad. 

Lisaks andis Postimees välja eripreemia käsikirjale, mis žürii ja Postimehe esindajate arvates kannab kunstiliselt kõrgel tasemel edasi ajavaimu ehk jäädvustab sarnaselt ajalehega praegust aega tulevikule. Postimehe eripreemia pälvis Taavi Kangur käsikirjaga «Sünk jää, otsatu põhi». Preemiaga käib kaasas kaks tuhat eurot ja kutse kirjastada romaan Postimehega tihedalt seotud kirjastuses Post Factum.

«Auhinnatud töödest heidavad «Serafima ja Bogdan» ning «Sinine mägi» valgust Eesti lähiajaloole, ent Afanasjev ja Koff on suutnud vältida tavapärasust nii ajalises plaanis kui ka tegevuskohtade valikus. Mõlemat käsikirja iseloomustab häälte paljusus ja oluliste teemade dramaatiline esitus. Triinu Merese «Lihtsad valikud» liigitub iseenesest hämara mõiste «ulme» alla, ent ennekõike võlus žüriid käsikirja autori peaaegu hooletu julgus fantaseerida ning sundida lugeja oma fantaasiamaailma ilma pikemate selgitusteta omaks võtma,» rääkis romaanivõistluse žürii esimees Jan Kaus.

Oma tänukõnes ütles Vahur Afanasjev, et jõudis viis aastat tagasi arusaamisele, et ainult suurtel rahvastel ei pea olema suured raamatud. «Eesti on kihvt maa ja väärib suurt lugu. Võtsingi ette suure loo.»

1983. aastal ostsid Afanasjevi vanemad Peipsi äärde suvila, seega peab Afanasjev end sealkandis sisserännanud vaatlejaks. «Tundsin, et mul on teatud kohustus panna oma lapsepõlvemaa raamatusse.»

Kui romaani suure loo mõtles Afanasjev välja, siis seda saatvad väikesed lood pärinevad elust enesest. «Romaan algab pärast Teist maailmasõda ja kestab 80ndateni välja. See on läbi põlvkondade kestva kättemaksu lugu. Võiski öelda, et romaan on suures osas kas minu tõlgendus ajaloost või siis reaalselt juhtunud lood, kuid ajaloolist tausta olen püüdnud hoida võimalikult realistlikuna.»

Vahur Afanasjev kirjutas võiduromaani viis aastat. «Sest ma teenin leiba muude asjadega,» põhjendas ta. «Kindlasti oleks saanud kiiremini. Kuid kuna tegemist on läbi aastate jooksva saagaga, siis tegelikult ongi parem, et olen selle nii pika aja jooksul kirjutanud.»

Afanasjevi sõnul on tema kui autori jaoks kandev idee inimese vastutus. «Olen palju mõelnud inimese elamise ja vastutuse üle. Romaani keskmes on vanausulised ja nende kultuur oli religiooniga väga seotud, kuid nõukogude ajal haakisid nad end religioonist lahti. Mingist küljest oli lihtne anda vastutus süsteemile, kolhoosile. Kandev sisuline teema nende lugude kõrval ongi see, kuidas inimene peab võtma vastutuse oma ajaliku elu eest. Vastutuse ära andmine, kas religioonile või mingile ideoloogiale, ei ole kestlik.»

Umbes 700-leheküljelise raamatu loodab autor kirjastada sügiseks. «Kindlasti,» vastas Afanasjev küsimusele, kas ta oleks käsikirja andnud trükki ka ilma romaanivõistluse tunnustuseta. «Romaanivõistlus on super juba selleks, et alati on hea omada tähtaega. Tahtsin juba eelmiseks korraks valmis saada, aga siiski oli vaja veidi kauem aega.»

Romaanivõistluse võitja Vahur Afanasjev on sündinud Tartus ning siiani tuntud peamiselt luuletuste ja laulusõnade kirjutajana, kuigi ta on kirjutanud ka proosatekste.

Romaanivõistluse võidutööd valis kaheksaliikmeline žürii 67 algupärase ja seni avaldamata käsikirja seast. Žüriisse kuulusid kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev, dramaturg Heidi Aadma, kirjandus- ja tõlketeadlane Anne Lange ning kirjanikud Veiko Belials, Märt Laur, Holger Kaints, Jan Kaus ja Karl-Martin Sinijärv. Kõik käsikirjad jõudsid žürii liikmeteni autorlust avaldamata.

Romaanivõistluse võitjate vahel läheb jagamisele 10 000 euro suurune auhinnafond. Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja ning lähtub oma tegevuses Eesti Romaaniühingu võistluse praktikatest ja põhimõtetest. Kirjanike liidu romaanivõistlus kutsuti taas ellu Eesti erakapitali toel 2014. aastal ning käimasolev võistlus on teine pärast selle traditsiooni taastamist. Eelmise, 2015. aastal toimunud romaanivõistluse võitis Armin Kõomägi romaaniga «Lui Vutoon».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles