Aja auk. DM teeb S&Mi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Depeche Mode
Depeche Mode Foto: Kuvatõmmis

Depeche Mode’i ametliku fänniklubi 1984. aasta aprilli uudiskiri teatas: «Bänd plaanib mais stuudiosse minna ja miksida ilmselt Berliinis. Plaat peaks ilmuma augustis.»

DMil üks lugu plaadilt «Some Great Reward» oli sama aasta märtsis juba ilmunud. Kandis see pealkirja «People Are People», mille video filmiti loo mehaanilise kolkimisega sobitumiseks sõjalaeva HMS Belfast tohututes masinaruumides. Bänd sämplis kõikjal, ka õues. Loos «Blasphemous Rumours» sämpliti betooni löömise heli. DM tahtis eemalduda nn Howard Jonesi saundist, nendest igavatest sündihelidest. Käidi ka Londoni parimas mänguasjapoes uusi helisid otsimas ja osteti kõikvõimalikke mängupille: klaverid, saksofonid, ksülofonid. Kõiki neid sämpliti. Eriti meeldis DMile marimba, mille nad keerasid paar oktavit madalamaks.

Ühel pärastlõunal toodi stuudiosse löökpillimängija ning sämpliti tema trumme ja erinevaid tehnikaid. Loodetavasti ei tunne sa, et me sind vägistame, ütles bänd ja sämplis iga lööki. Ükshaaval. Muusikute ühing polnud veel sämplimisega kursis ja mis selgus? Mees oli läinud koju, võtnud ühinguga ühendust ja esitas DMile arve 50 sessiooni eest pluss konsultatsioonitasu. Summa oli tohutu ja lisaks polnud enamik helisid eriti head.

Depeche’ile meeldis Berliinis. Martin Gore’ile kindlasti, sest ta üüris seal korteri. Gore’ile, kes kirjutas kõik «Rewardi» lood peale ühe, meeldis Berliini 24-tunnine eluviis. Gore andis ühe intervjuu Berliinis lausa keset ööd tänaval lamades. 

Mida ta siis rääkis? Näiteks seda, et seksuaalbarjäärid on tobedad. «Ma vahetan oma kallimaga kogu aeg riideid ja meiki. Mis siis?» Inimesed muidugi arvasid sel ajal, et transvestiit on gei ja üllatusid, kui kuulsid, et Gore seda pole.

Proovi sa siis selgitada, kui «Master And Servantis» teeb DMi plaadifirma Mute boss Daniel Miller sisisevat häält ja sülitab, et simuleerida piitsaheli, ning Dave Gahan teatab, et «treat me like a dog». «M&S» oli siis see laul, milles kõigepealt laulis hulk inimesi peene häälega «it’s a lot», seejärel kogu bänd madala häälega «it’s a lot» ja siis veel madala häälega «like life».  

Lugu miksiti tervelt seitse päeva ja mindi seda pärast valmimist kohe kontrollima Berliini klubisse, kus DJ mängis seda pärast Frankie Goes To Hollywoodi «Relaxi», kuid vaatamata sellele ikkagi tühjendas tantsupõranda. Selliste sõnadega pääses DM napilt BBC eetrikeelust. Raadiojaam oli palunud sõnu näha, kuid ainult üks töötaja pidas neid sündsusetuteks, aga otsuse tegemise ajal viibis ta puhkusel.

Alan Wilderi sõnul toimus selle loo videovõtetel ka kõige piinlikum videohetk («Ja uskuge mind, neid on olnud palju.»). See oli Prantsuse koreograafi kujundatud tants «it’s a lot» ajal.

Gore’i teine äärmus oli selline, et ta laulis loo «Somebody» sisse alasti. Stuudiokeldris. Kolme korraga sai lugu linti, meenutab Gore. Stuudio naistöötaja saadeti selleks ajaks välja, põhjenduseks, et Gore’il olevat vaja «ühendusi kontrollida». «Somebody» võeti igaks juhuks singli «Blasphemous Rumours» teiseks A-pooleks, kuna 16-aastase tüdruku enesetapukatsest rääkiv «Rumours» osutas süüdlasena jumalale.

Plaat oli DMi läbimurre USAs. «M&S» kohtas aga seal sellist vastupanu, et singleid ei väljastanud bänd USAs pärast seda aastaid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles