/nginx/o/2017/06/08/6761651t1h37d6.jpg)
Haldi Välimäe
Raba EP
Mortimer Snerd
Hinne: 4
Kristallselge debüüt
9. juuni 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei taha kuidagi üldistada ega kedagi solvata või kui, siis natuke, aga ajal, kus arvatakse, et muusikatööstus on meestekeskne äri ja andekatel naistel ei ole meestega võrdsed võimalused ning ainus lahendus on sellele vastu astuda järjekordse jätkusuutliku valdkonnaülese europrojektiga, kipub põsk vaikselt tõmblema. Või kui tegeletakse veidrate eurolauluvalemite, koduvillaselt glamuursete telesaadete või muude jaburate pseudoprobleemidega.
Ja siis tuleb 16-aastane Järvamaalt pärit Viljandis õppiv koolitüdruk, sõbralik, siiras, karismaatiline ja andekas. Tuleb ja on. Ei teeskle, ei pooseta. Teab, et sõnal on vägi ja noodil võim. Plaat ilmus Vaiko Epliku plaadifirma all ja on salvestatud Epliku stuudios. Eplik on muide Haldi üks suurimaid eeskujusid. Jälle üks näide, kuidas tasub endasse uskuda.
Tema esimene pääsuke ei kõla nagu Vaiko Epliku singli B-pool. Eplik on ise suurepärane muusik, aga ka väga delikaatne talendikütt, kes jättis noore ande selliseks, nagu ta parasjagu on, ning keskendus hetkeseisu fikseerimisele. «Raba» on autorilaul selle parimas tähenduses. Vokaal, kitarr, klaver ja harmoonium. Kõike parasjagu. Emotsioone ja meloodiat, pühendumist ja rõõmu, õrnust ja jõulisust. Haldi ei tõtta end raamistama ei stiililiselt ega maailmavaateliselt, kuid on paljutõotav ja väga teretulnud näide uuest generatsioonist.
Tema nii CD-l kui ka vinüülil ilmunud debüüdi efekt on umbes samasugune, nagu avataks umbses ja täissuitsetatud toas korraga aken ning sissetulvav briis paneb vakatama tühise loba, puhub minema liisunud šampanjaleha, rääsunud parfüümipilved ja kullatud õled.