Selgus Eesti Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni võitja

Autorid esitlevad võiduprojekti Foto: Evert Palmets

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha. Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud rahvusvahelisele kaheetapilisele kuraatorivõistlusele esitati 13 tööd, mille seast valiti eelmisel nädalal toimunud avalikku finaalvooru viis. 

"Nõrk monument" eristus teistest konkursile esitatud ettepanekutest põhjaliku teoreetilise raamistuse poolest. Kuraatorid näevad arhitektuurset keskkonda kui mitmekihilist ja ajalooliselt järjepidevat süsteemi ning lubavad tõsta ekspositsiooni keskmesse lähi- ja kaugemast arhitektuuriajaloost pärit projektid, uurides nõrga monumendi mõistet läbi näidete Eestist ja mujalt.

Žürii liikme, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul käsitleb võiduprojekt arhitektuuriteoreetiliselt olulist kontseptsiooni – 'nõrga arhitektuuri' ideed, mida on näitlikustatud Eesti 1970. aastate paberarhitektuuri kullafondi kuuluva Leonhard Lapini projektiga "Antiinternatsionaali monument": ""Nõrk monument" on uue, veel väga noore arhitektide põlvkonna projekt, mis tõlgendab enda jaoks lahti modernistliku arhitektuuri pärandit ja selle tähendust tänasel päeval, uurib arhitekti rolli kaasaja maailmas ja ütleb, et nõrkust, loomingulist ambivalentsust ja lõpetamatust projektides ei tule häbeneda vaid see on pigem tugevus. Miks mitte tugevus ka tänase ja homse Eesti arhitektuuri jaoks," selgitas Ojari.

Kuraatormeeskonna liikme Laura Linsi sõnul jõudsid liikmed teemani läbi ühise huvi ülikoolis õppides, arutledes arhitekti võimaliku rolli üle üha enam reglementeeritud ühiskonnas ja ehitatavas keskkonnas: "Võistlustöö aluseks võetigi Tadeas Riha lõputöö nõrgast arhitektuurist, mille edasiarendusena uuritakse monumenti nii ajaloolises, tänapäeva kui ka tuleviku ühiskonnas. Paviljoni eesmärk on kõrvutada ideid, kus monument on vahend mälu arhitektuurseks vormimiseks ning aja peatamiseks. Nõrkus seevastu tähistab paindlikkust ajas muutuda ning end ümbritsevaga kohaneda. Ettepanek lähtus meeskonna huvist leida arhitekti praktikale uusi väljundeid ja võimalusi, Veneetsia biennaali peateema püstitusest ning ka soovist positsioneerida Eestit rahvusvahelisse diskussiooni."

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaal toimub 25. maist 26. novembrini, mille põhinäitust kureerivad Dublinis tegutseva Grafton Architects büroo asutajad Yvonne Farrell ja Shelley McNamara.

Võistlustöid hindas žürii, kuhu kuulusid arhitektid Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja), Toomas Tammis (EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan), Johan Tali (2014. ja 2016. aasta Eesti väljapaneku kaaskuraator), arhitekt Veronika Valk, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari, arhitekt Peeter Pere ning kunstiajaloolane ja kuraator Maria Arusoo (Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse juhataja).

Eesti on Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud alatas 2000. aastast, seni kokku kaheksal korral. Viimati, 2016. aastal osales Eesti biennaalil esimest korda koos Läti ja Leeduga; ühisprojekt kandis pealkirja "Balti paviljon" (The Baltic Pavilion) ning see pakkus sissevaadet Balti regiooni muutustesse viimastel aastakümnetel. Täpsem ülevaade: http://www.arhitektuurikeskus.ee/veneetsia.