/nginx/o/2016/12/19/6189453t1h7811.jpg)
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai esmaspäeval nurgakivi, mille asetas paika helilooja ise. Pärt pani nurgakivikarpi oma käega kirjutatud piiblitsitaadi «Kui issand ei ehita koda, siis tühja vaeva näevad ehitajad temaga», mille ta luges tseremoonial ka ette, ja väikese ikooni.
Arvo Pärt: igal sõnal on mõju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helilooja tänas kohale tulnuid heade sõnade eest. «Need head sõnad, mis siin öeldud, ma usun, et nendel on mõju, sest need on öeldud südamest. Üldse, igal sõnal on mõju.»
/nginx/o/2017/06/19/6798941t1h8e7f.jpg)
Keskus valmib järgmise aasta mais, uksed avatakse külastajatele sügisel. Arvo Pärdi Keskuse ehitamist finantseerib riik, tegevjuht Anu Kivilo sõnul kulub ehitusele 6,4 miljonit eurot. «Sellele lisanduvad projekteerimised ja sisustusele kuluv, nii et kokku kujuneb maksumus 8 miljoni kanti.»
/nginx/o/2017/06/19/6798927t1h9646.jpg)
Hoone arhitektid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhitektuuribüroost NietoSobejano Arquitectos, S.L.P, kelle võistlustöö «Tabula» tunnistati 2014. aastal rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjaks. Ehitusprojekt valmis koostöös Eesti arhitektuuribürooga Luhse & Tuhal.
Pidulik tseremoonia peeti tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava. Nurgakivi meenutab mõõtmetelt ja kujult arhiivikarpi, sümboliseerides keskuse peamist ülesannet isikuarhiivina säilitada ja mõtestada Arvo Pärdi loomingulist pärandit.
Kivilo pani keskuse poolt nurgakivisse mälupulga «Tabula rasa» esiettekande salvestusega (sügisel möödub esiettekandest 40 aastat), keskuse praeguste töötajate nimekirja, pronksist kellukese ja kultuurilehe Sirp värskeima numbri, kus keskusest pikemalt juttu.
Peaminister Jüri Ratas andis enda poolt kaasa karbi vaikuse ja rahuga, «mis on niivõrd oluline muusika loomiseks ja kuulamiseks».
Kultuuriminister Indrek Saar kinkis tulevikule säilitamiseks Eesti lipu värvides lindiga väikese riigivapi märgi ning XII noorte laulu- ja tantsupeo «Mina jään» peremärgi.
/nginx/o/2017/06/19/6798931t1h5ef8.jpg)
Keila vallavanem Jaan Alver andis valla poolt üle Arvo Pärdi Keila valla aukodanikuks nimetamise otsuse, samuti Arvo Pärdi Keskuse uue hoone detailplaneeringu ja ehitusloa.
Arhitektide poolt andis Enrique Sobejano nurgakivisse panemiseks hoone väikese maketi ning AS Ehitustrusti juhatuse liige Kaido Somelar lisas infotahvli ehitajate, arhitektide ja projekteerijate kohta.
Keskust õnnistas preester Toomas Hirvoja.
Kivilo sõnul on praegune, ehituses olev projekt arvult kolmeteistkümnes. Kui alguses olid ette nähtud näiteks majast läbi kasvavad männid, siis praegu on kindel, et sellist lahendust ei tule. Ehitaja ei pea seda võimalikuks. Arhitekt Enrique Sobejano ütles Postimehele, et see muudatus tundus paberil väga keeruline, kuid osutus reaalsuses oluliselt lihtsamaks. «Kohapeal on ju kõigel hoopis teine mõõde. Saime aru, et puude mõte tuleb jätta, aga näiteks Arvo Pärdi isiklik soov saada keskusele kõrge ja kerge torn, millest avaneb vaade merele, sai siin veel tugevama tähenduse. Ilma tornita ei kujutaks seda maja nüüd enam ettegi.»
/nginx/o/2017/06/19/6798939t1hc921.jpg)
Ta meenutab naerdes ka umbes aasta taguseid sündmusi, mil koos heliloojaga veedeti terve hommik keskuse projekti arutades. Ringi jalutades tundus Arvo Pärt küll õnnelik, kuid arhitektidele paistis, et midagi on helilooja arvates ikkagi puudu. «Ja siis Pärt ütles: «Kaugemalt vaadates tundub mulle, et maja võiks viis kuni kümme meetrit nihutada.» Need kuni kümme meetrit on arhitektidele suur väljakutse, aga me saime sellega hakkama.»
Sobejano lisab, et nüüdisaegses arhitektuuris ei saa nii suuri muudatusi rangete ehitusreeglite tõttu teha. «Siinses loomingulises keskkonnas oli see võimalik. Pärdi muusika keskmes on vaikus, ilu ja geomeetria – kolm mõistet, mis on niisamuti olemuslikud arhitektuuris. Teha koostööd suure kunstnikuga nagu Arvo Pärt, tema perekonna ja meeskonnaga on meie karjääri üks ilusamaid kogemusi. See paneb meid ikka ja jälle mõtlema selle üle, kui sügavad ja ettearvamatud on eri kunstiliikide suhted.»
:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799083t1h97fe.jpg)
Uue keskuse hoone pindala on 2348 m2 ning seal hakkavad paiknema arhiiv, raamatukogu, 140-kohaline kammersaal, näituseala, videoruum, õppeklassid ja töötajate ruumid. Kivilo rõhutab, et järgmisel kevadel saab valmis maja. «Seda tuleb ikka ja jälle rõhutada. Arvo Pärdi arhiiv ei ole valmis isegi 25 aasta pärast, kui üldse kunagi, sest ükski arhiiv ei ole täiuslik. On suur õnn, et Arvo Pärt on meie keskel. Temaga seonduvat materjali tuleb iga päev juurde.»
Keskus kolib uude majja nelja kuuga, sellesse aega mahuvad hoone sisustamine, ekspositsiooni rajamine ning arhiivi ja tööruumide sisseseadmine.
Helilooja keskuse töösse ülemäära palju ei sekku. «Küll aga kasvatab ta meid sisuliste küsimustega ja on andnud väga vajalikke juhiseid. Arvo ja Nora Pärt panustavad siia väga palju aega. Kogu arhiivi ja selle algimpulsi ongi ju tegelikult andnud Nora.»
Kivilo lisab, et küllap pole ehitajal varem nii suurt omanikujärelevalvet olnud. «Asume ehitusplatsile ju nii lähedal ning oleme kõik väga elevil. Arvo Pärt käib päris sageli ehitusplatsilt läbi. See paneb ehitajatele heas mõttes pinge ja vastutuse, millest nemad saavad jälle omakorda väga hästi aru ja mõtlevad kaasa. Ja kui palju nad pingutavad, et siinset loodust säästa ja hoida. Ehituskunst on minu arvates lausa omaette kunstiliik.»
Arvo Pärdil on kogu maailmas peaaegu et pühaku oreool, ka Kivilo tunnistab, et nii eriline inimene tekitab heas mõttes aukartust ka neis, kes temaga päevast päeva koos tööd teevad. «Aga see ei tähenda, et ta on pühak. Ma arvan, et ei ole lihtsamat ja soojemat inimest kui Arvo Pärt. See ei ole kindlasti elitaarsuse paik. Me vähemalt püüame seda kujundada niimoodi, et siin leiaksid tegevust kõik inimesed. Mõtleme iga päev sellele, et ei tekiks isikukultust. Me ei räägi siin nii palju Arvo Pärdi isikust, kui räägime Arvo Pärdi loomingust ja mõtetest loomingu ümber. Loomingulisus on see, mis peaks inimesi siia Laulasmaale kutsuma.»
**
Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal
- Asutanud 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond.
- Eesmärk on luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks Eestis ja emakeelses keskkonnas.
- Südameks on arhiiv, mis koondab kogu helilooja loomepärandit ning sellega seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.
- Tulevikus koondab keskus mitmesuguseid Arvo Pärdi loominguga seotud tegevusi, olles mäluasutus ja infokeskus, eelkõige aga uurimis- ja õppekeskkond, mille südameks jääb arhiiv.