/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/21/6802911t1h8b40.jpg)
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.
Eesti sai juurde uue ehitismälestise (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgu puidust jaamahoone on ümber ehitatud kahel korral, aastatel 1914 ja 1928. Selle interjööris on säilinud algupäraseid detaile ja viimistlust, eriti väärtuslik on algne profiilliistude ja rombkaunistustega ootesaali risttalalagi.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on raudteejaamal Tapa ajaloos keskne tähendus, sest selle rajamine andis tõuke kogu linna arengule. «Transpordi arenguga seotud hoonestusest on saanud hoopis laiema tähendusega väärtus, mistõttu see vajabki kaitset. Tapa jaam on oluline sümbolobjekt nii raudteel kui ka Tapa linnaehituses, samuti väärtuslik historitsistliku arhitektuuri näide. Peale selle on Tapa raudteejaama peahoone ainus seniajani säilinud Esimese maailmasõja eelne kivist raudteejaamahoone, mis on valminud eriprojekti järgi,» lisas Jänes.
Eestis on seni kultuurimälestiseks tunnistatud 31 raudteejaama peahoonet, kuid neid lisandub, sest lähiajal on plaanis mälestiseks tunnistada ka Narva ja Valga raudteejaama hoone. Tapa jaama peahoone tunnistati mälestiseks pärast uuema arhitektuuri ulatuslikku uurimistööd aastatel 2007–2012. Pärast hindamisi ja uuringuid leiti mälestise tunnused olevat ühtekokku 114 objektil, nende seas Tapa raudteejaama hoonel. Vajadusele võtta raudteejaam kaitse alla on viidatud ka varasemas muinsuskaitseameti tellitud uuringus ning linnaelanike pöördumises.
Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoone kasutamisel ning näiteks ruumide ümberkohandamine on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/21/6802919t1hfbed.jpg)