Rummu vanglas toimub nõudlik techno-festival
Intervjuu

Nina Kraviz on Siberist pärit globaalse techno superstaar

FOTO: Ravejungle.com

Mõni aeg tagasi hakkas inforuumi tilkuma järgmist infot. Rummus toimub tantsumuusikafestival, mille esinejatena nimetati selliseid nimesid nagu Jeff Mills (techno-muusika absoluutne algus- ja olulisuspunkt, rõhutagem: Detroidist), Ricardo Villalobos (DJ number üks maailmas ja kindlasti oma ala väga vaatemänguline meister), Richie Hawtin (tüüp, kelle soengu järgi on märgitud techno-maailma nihkumist külmadest ja hallidest underground-keldritest suurtele lavadele ning šampuse- ja kokaiiniglamuurini); aga ka sellised tänapäeva techno vägevad nagu Nina Kraviz, Marcel Dettman, Dixon jne. Sellistel puhkudel tavatsevad inimesed öelda wow.

Inforuumi tilkus veelgi infot: tähtis elektroonilise muusika veebileht Residentadvisor soovitas seda kümne suvise Euroopa tähtsaima muusikaürituse hulgas. Jällegi wow.

Ürituse ametlik pressiteade ütleb: «Into the Valley festival on butiikfestival, mis toob kvaliteetse muusika-, kunsti- ja gurmeeprogrammi maailma kõige ebatavalisematesse paikadesse. Esimene festival nägi ilmavalgust Rootsis 2015. aastal metsade vahel asuvas amfiteatrikujulises paekivikarjääris Dalhallas.

2017. aasta suvel leiab festival aset esmakordselt Eestis, tuues endaga kaasa üle 60 muusiku ja DJ. 45 minuti kaugusel Tallinnast omaaegse vangla aladel asuvas Rummu karjääris toimuv unikaalne festival toob kolme päeva jooksul kokku house- ja techno-muusika täielikud tipud.»

Jeff Mills tuleb Detroidist, techno sünnilinnast. Tema on üks plaadifirmale Underground Resistance aluse panijaid.

FOTO: 6am-group.com

Selle nädala lõpus ehk neljapäevast laupäevani jõuabki oodatud sündmus kätte ja seda neljal laval. Pileteid on ostetud 50 riigist ja pressiteate andmetel toovat see Eestisse üle kahe miljoni euro. Kohtume ühe korraldaja, rootslase Ivar Forstadiusega. Tema räägib festivali Rummu sattumisest järgmiselt:

«2015. aastal korraldasime esimese festivali Rootsis Dalhallas, maakoht, väga ilus koht, ilus loodus. Kuna esimese festivaliga läks nii hästi, siis ei taha ju latti alla lasta. Meil on võrdlemisi suur võrgustik inimesi, kes kaasa mõtlevad, kus oleks hea festivali pidada, ja nad hoiavad silmad lahti. Rummu niimoodi vihjena tuligi. Pildid, mis saadeti, avaldasid muljet ja mõtlesime, et vähemalt vaatame koha üle. Aga tuli rohkemat kui ainult koha ülevaatamine. Sellel kohal on kõik olemas: ilus, metsik, toores loodus jne.»

Ivar Forstadius

FOTO: Toni Läänsalu

Bürokraatia mõttes on Eesti ja Rootsi on tema sõnul sarnased. Pead kohalikule omavalistusele ja politseile näitama, et sul on tõsi taga, oled selliste ürituste korraldamisel kogenud. «Promootorina on alati hirm, et äkki mingis etapis keegi ütleb millelegi ei, aga midagi sellist pole juhtunud,» kiidab ta ametnikke.

Nõudlikum publik

Muusikast rääkides tutvustab Forstadius festivali ideed: «Et oleks palju live-esinemisi, legende, huvitavaid uusi tulijaid ning kohalikke. Kohalikku kultuuri tahame ka toetada ja kohalikke artiste kaasata.»

Into The Valleyl mängitav muusika on elektrooniline. Teame nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis korraldatavat elektroonilise muusika festivali Weekend. Mille poolest need festivalid erinevad?

«Mulle tundub, et Weekendil käivad nooremad inimesed, need, kes on esimesi kordi festivalil. Meie publik on kogenenum, rohkem festivalidel käinud, muusika mõttes spetsiifilisem, ehk ka nõudlikum. Kogu olek on teistsugune. Meie eesmärk ei ole suured lavad ja suured staarid, tahame hoida selle, nagu öeldakse, butiikfestivalina. Me ei taha näha festivalil 20 000 – 30 000 inimest, pigem 5000–6000 kanti. Maksimaalselt oleme mõelnud 8000st kuni 10 000st, millest me kunagi üle ei läheks. Intiimsus ja selline perekondlik tunne võiksid olla meie märksõnad. Meie piletiostja keskmine vanus on 27, inimesi vanuses varastest kahekümnendast kuni neljakümnendateni. Weekendil on auditoorium märksa noorem,» selgitab ta.

Into The... on muutunud brändiks. Rootsis Stora Vikas asuvas mahajäetud tsemenditehases tuleb neil augusti keskel festival Into The Factory, kus kuuldakse-nähakse teiste hulgas Robert Hoodi, Moodymanni, Mr. Fingersit, Andy Weatheralli, The Fieldi jne. Tuleva aasta jaanuaris aga minnakse Lõuna-Aafrika Vabariiki ja sealses pealinnas Kaplinnas korraldatakse 17. sajandist pärit ilusa nimega lossis The Castle of Good Hope üritus nimega Into The Castle.

Sealse idee kohta räägib Forstadius: «Loodame, et see  üritus annab võimaluse kohalikul kultuuril tugevneda. Kaplinnas on palju inimesi, kellel pole väga palju raha, et linnast eemale liikuda. Seal toimub festival linnasüdames, et oleks kõigile taskukohane.»

Rootsi päritolu organisatsioon nimega Music Goes Further, mis Into The Castleʼit korraldab, tutvustab oma kodulehel ka põhimõtteid, millest nad lähtuvad: 1) ainulaadsed toimumispaigad, 2) elektrooniline muusika edasijõudnutele, 3) eesrindlik tehnoloogia, 4) uuenduslik kunst, toit ja baariarhitektuur, 5) holistiline teadlikkus ja sotsiaalne võrdsus.

Püüan veel enda arvates samalaadseid üritusi nimetades korraldajat võrdlemise teele tõmmata. Nevada kõrbes toimuv Burning Man – kas on sarnasem kui näiteks Weekend? Forstadius leiab, et ehk tõesti. «Burning Man, niipalju kui aru saan, seisneb osalemises. Inimesed, kes osalevad, loovad selle. Meie oma ei ole täpselt nii, aga rohkem nii. Aga me ütleme oma külalistele, et te olete tähtsad, teie tantsimine, teie energia, teie positiivne suhtumine teistesse inimestesse – see loobki festivali.»

Ricardo Villalobos Berliinist – paljude arvates DJ nr 1 maailmas.

FOTO: Capital Pictures

Ivar Forstadius armastab nendest festivalidest rääkides kasutada sõna «kultuur». Mis kultuur see on? «Muusika mõttes armastavad mõned seda kirjeldada kui elektroonilist muusikat edasijõudnutele, mõned räägivad tantsumuusikakultuurist. Meie festival peaks nende vahepeale jääma.»

Palju nais-DJsid

Narkootikumid on orgaaniliselt selle kultuuri osa. Milline on Into The Valley suhtumine narkootikumidesse? Ivar Forstadiuse nägu muutub selle peale varasemast tõsisemaks: «Me ei tolereeri narkootikume mingilgi moel. Juba ärilise kontseptsiooni mõttes teenime selle pealt, et inimesed ostavad juua ja süüa. Ja me korraldame ohutut festivali – narkootikumid, relvad jne tuleb aia taha jätta.»

Into The Valley ei ole plaanitud ühekordseks ürituseks. «Plussi jõuavad sellise asjad heal juhul alles kolme-nelja aastaga, kui me plaaniks seda ühekordsena, jääksime suurde miinusesse,» selgitab ta festivali korraldamise majanduslikku mehhanismi. «Tahaks ju loota, et sellest saavad märgilised sündmused kultuuris, kuigi ega see ei ole meie öelda, kas ta selleks saab või mitte.»

Forsadiust rõõmustab muu hulgas ka, et neil on nimekirjas piisavalt nais-DJsid. «Asi ei siinkohal mingis statementʼis või võrdõiguslikkuse eesmärgis iseenesest, vaid lihtsalt tore on, et nais-DJsid on viimase 10–15 aasta jooksul rohkem tulnud ja ka meie saame sellest osa.»

Globaalne vs. lokaalne. Millistes kohtades praegu elektroonilise tantsumuusika vallas huvitav on? «Berliin ja Barcelona oleksid natuke liiga lihtsad vastused, aga seal jätkuvalt suunda näidatakse. Gruusias Thbilisis on tekkinud oluline techno-klubi nimega Bassiani. Üldse võib täheldada globaalsust, nii muusika tegemises kui ka tarbimises – igal pool kohtab huvitavaid klubisid, igal pool tehakse huvitavat muusikat.»

Ivar Forstadiuse südame võitis elektrooniline tantsumuusika 1990ndate keskel, kui ta Inglismaal keelelaagris oli. Suvi Inglismaa lõunarannikul ja Faithlessi «Insomnia» oli suur hitt.

Festival Into The Valley

  • Rummus 29. juunist 1. juunini
  • Esinejad: Jeff Mills, nina Kraviz, Ricardo Villaobos, Richie Hawtin, Kerri Chandler, DJ Stingray, Helena Hauff, Nikolajev, Artur Lääts, Ellen Vene jne
Tagasi üles