«Mina, supervaras 3» 2017, USA
Režissöörid Pierre Coffin, Kyle Balda, Eric Guillon
Kinodes alates 30. juunist, kestus 96 minutit
Kurikael, kellega ekspahalane Gru sel korral kohtub, on lillades dressides ringi hüplev vunts Balthazar Bratt. Balthazar on kunagine seriaalistaar, kes hoiab paaniliselt kinni oma kaheksakümnendate teleriminast – sellest ka retroriided ning vankumatu, kohati isegi maniakaalne kiindumus möödunud kümnendi hittide suhtes. «Mina, supervaras 3» heliriba võikski sel korral iseloomustada sõnapaariga «kuldsed kaheksakümnendad». Teiste seas kõlavad Madonna, Michael Jackson, A-ha.
Hittide tulvas pole muidugi midagi imekspandavat, sest käsilaste tiim on alati panustanud tuntud muusikapaladesse. Ei tasu unustada, et «Mina, supervaras 2» kasutas oma tiiseri teemaloona Eminemi hitti «Without Me». Jah, kollaste tegelaste tagumikukeerutused ja puusanõksud ning Eminemi Detroiti räpp – see oli valus. Ehk mitte vaatajaile, ent Eminemile, kelle tõsine räpp on jõudnud sellesse staadiumisse, et sobib lastefilmi taustale. Kaheksakümnendad sobivad puusakeerutamiseks igatahes märksa paremini – pealegi on kollaste käsilaste energia vähemalt sama groovy kui kaheksakümnendail.
Võiks öelda, et «Mina, supervaras 3» ongi pigem atmosfääripõhine animafilm – rõhutakse tuntud riimidele, efektsetele tantsuliigutustele ja üksikutele löökfraasidele. Süžee vajub üha rohkem tagaplaanile. Vähemasti ei suudeta millegagi üllatada. Gru kohtub küll oma linalakast kaksikvennaga, avastab vennarõõme ning saab endale uue liibuva kostüümi, milles näeb välja kui armsalt tüse Batman. Särtsu pakuvad ka kollased käsilased, kes saavad siiski liiga vähe eetriaega selleks, et kõike päriselt lõkkele lüüa.