Laulu- ja tantsupeo visuaalne identiteet pahandab Eesti disainereid

XII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalne identiteet ehk terviklik nägu, kuhu kuuluvad kõik sündmuse kujunduselemendid ja nende kooskasutamine, on tekitanud pahameelt Eesti disainerite seas. Sellele heidetakse ette nähtamatust, juhuslikkust, emotsioonitust, vanamoodsust ja halba teostust. 

«Mind hämmastas selle kujunduslik küündimatus ja kohmakus,» ütles Eesti disainerite kogukonna nimel rääkinud disainer Piia Põldmaa Postimehele. «Mis peamine: see ei kõneta olulist sihtgruppi – lapsed ja noored,» lisas Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht Maris Orav.

Põldmaa hakkas laulu- ja tantsupidu puudutavat infot avalikust ruumist otsima nädalapäevad tagasi ning avastas, et seda on küll palju, kuid see on täiesti nähtamatu. «Mind hämmastas selle kujunduslik küündimatus ja kohmakus, mis ongi nähtamatuse põhiline põhjus. Kõik n-ö klassikalised disainielemendid ehk logod, tekstid ja pildid oleks nagu olemas, aga nende kokkupanek on juhuslik, loetamatu ning emotsioonitu,» kommenteeris agentuuri Identity disainer, Art Directors Club Estonia esindaja ja FB kommuuni «Eesti Disainerid» esindaja Põldmaa. «Tervikut vaadates tundub nagu oleks algaja kunstnik avastanud arvutiprogrammide võimalused ja siis neid kõiki ühes kohas katsetama kukkunud.»

Eesti Disainikeskus peab laulu- ja tantsupeo kui Eesti riigile ja rahvusvaheliselt olulise ning unikaalse sündmuse identiteeti ebaõnnestumiseks. «Seda mitmel põhjusel – sündmusel praktiliselt puudub tugev ja terviklik identiteet, mis oleks äratuntav ja kõiki identiteedikandjaid läbiv,» sõnas keskuse kommunikatsioonijuht Orav. «Kommunikatsiooni graafiline keel on iganenud, vanamoodne ja sealjuures ka halvasti tehtud. Üritusel on tugev sõnum küll olemas, aga visuaalne identiteet ei toeta ega kanna seda kuidagi edasi. Mis peamine: see ei kõneta üht olulist sihtgruppi – lapsed ja noored.»

Orav toob võrdluseks laste ja noorte kultuuriaasta, mille graafika oli lõbus, värske, üllatav, mänguline, eristuv ning sihtgrupile suunatud. «Kas neid, selle aasta kaht olulist noortele suunatud sündmust, ei oleks võinud omavahel tihedamalt nii sõnumite kui ka visuaali osas siduda ja korraldada koostöös,» küsib ta.

Ka Põldmaa on sama meelt, et laste ja koolinoorte peo kujundus peaks kõnetama ka neid endid ning olema rõõmus ja innustav. «Selle peo särki peaks tahtma selga panna ja uhkusega kanda iga teinegi laps.»

Põldmaa arvates on laulupeol Eesti riigi maine ja turunduse koha pealt olulisem suurem kaal kui näiteks igasugustel «Welcome»-kampaaniatel nii sise- kui ka kogu väliskommunikatsioonis. «Meil on sel nädalavahetusel kokkusattumusena Euroopa Liidu eesistujamaaks saamise puhul veel ekstra külas kogu välismaine press ja meil on nähtamatu pidu,» imestab ta.

Põldmaa hinnangul tekib juhuslik kujunduskeel tavaliselt siis, kui kujunduse tellija disaini üldse väärtustada ei oska ning ei saa aru, miks ja milleks seda vaja on.

«Graafiline disain ei ole lihtsalt ilusate piltide joonistamine ja tekstide kuidagi ära mahutamine. See on väga tugev kommunikatsioonitööriist, mis tegeleb info edastamise ja teadliku organiseerimisega. Nagu igal teiselgi erialal, nõuab selles vallas tugevaks ja professionaalseks saamine väga palju õppimist, kogemusi ja harjutamist.»

Orav näebki probleemi alget suuresti selles, et identiteedi autor ei ole disainer ega disainibüroo, vaid illustraator ja kunstnik.

Kommunikatsioonijuht Sten Weidebaum tunnistab, et XII noorte laulu- ja tantsupeole ei ole eraldi valitud visuaalse identiteedi tehnilist teostajat, vaid peol on kunstnik Kerstin Hallik. Kunstnik on peo kunstilise toimkonna liige, kes kutsuti meeskonda pärast ideekonkursi tulemuste selgumist kaks ja pool aastat tagasi.

Laulu- ja tantsupeo kunstnik kuulub peadirigendi ja pealavastaja meeskonda ning osaleb Weidebaumi sõnul orgaaniliselt kogu peo loomeprotsessis samamoodi nagu liigijuhid, liigidirigendid, lavastajad, ideegrupp, lavastuslikud assistendid jt kunstilise toimkonna liikmed. 

«Laulu- ja tantsupeo visuaalne identiteet sünnib loomingulise meeskonna ühisloomena ja areneb pidevalt kogu ettevalmistusprotsessi käigus ühes hingamises. Kunstilise juhi tööd jätkavad väljaku dekoraatorid ja kujundajad, kes arendavad kunstniku ideid edasi ja teostavad lõpuks ka väljakutel,» selgitab Weidebaum töö tausta. «Laulu- ja tantsupeo kunstniku ametit võib võrrelda teatrikunstniku tööga, kus ideed arenevad proovide käigus ühiselt koos lavastaja ja tema meeskonnaga.»

Orav on kindel, et loomeprotsessi peaks võimalikult varases ürituse planeerimise staadiumis kaasama professionaalse disaineri/disainibüroo, mille saab valida näiteks (kutsutud) konkursi tee.

Mis puudutab aga avalikku konkurssi, kuhu oleks kaasatud oma ala professionaalid, ütleb Weidebaum, et peo visuaalset maailma on loodud tema kirjeldatud viisil viimased kümme aastat. «XII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalid on viimase kahe aasta jooksul olnud nähtaval väga erinevatel pindadel sh õppematerjalidel, reklaamikandjatel jne. Selle aja jooksul ei ole me kordagi sellele visuaalsele maailmale saanud negatiivset tagasisidet.»

Orav märgib omakorda, et õppematerjalid, koduleht ja teised identiteedikandjad kõnetasid ilmselt peamiselt peoga tihedamalt seotud inimesi. «Laiema hulga inimeste (sh disainerkonna) teadvusse on see jõudnud alles hiljuti, kui tänavatele ilmusid suuremad reklaamikampaaniad. Aga eesmärk ei ole kindlasti laulu- ja tantsupeo identiteeti maha teha või kritiseerida, vaid juhtida tähelepanu, tekitada dialoog ning pakkuda ettepanekuid, kuidas sellele edaspidi strateegilisemalt ja professionaalsemalt läheneda.»

Põldmaa lisab, et kui mingi kujundusega väga põhjalikult tegeleda, kaob endal kriitiline kõrvalpilk vahel ära. Sellisel juhul tuleb seda kõrvalpilku teistelt küsida.

«Antud juhul on kogu toimkond ise nii ürituse sees, et kõrvalpilku pole isegi küsitud. Paraku tuleb tõdeda, et laulupidude graafika ongi läinud viimase kümne aastaga pidu peo järel järjest nõrgemaks. Juba eelmise peo graafika sai kriitikanooli, aga see oli ikkagi veel enam-vähem loetav. Praegune teeb aga lihtsalt juba nii nukraks, et ületas disainerite n-ö valuläve,» rääkis Põldmaa eesti disainerite kogukonna nimel.

Küsimusele, kui suur oli peo visuaalse identiteedi loomise eelarve, jättis laulu- ja tantsupeo kommunikatsioonijuht Weidebaum vastamata.

**

XII noorte laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond

Noorte laulupeo peadirigent

Heli Jürgenson

Annelii Traks – mudilaskoori liigijuht

Kaie Tanner

Jaanika Kuusik

Silja Uhs

Janne Fridolin – lastekoori liigijuht

Toomas Voll

Ulrika Grauberg

Ingrid Roose

Indrek Vijard – poistekoori liigijuht

Hirvo Surva

Kuldar Schüts

Maret Alango

Peeter Perens – noormeestekoori liigijuht

Kuno Kerge

Edmar Tuul

Triin Koch – neidudekoori liigijuht

Külli Kiivet

Mai Simson

Tiiu Sinipalu

Kaspar Mänd – segakoori liigijuht

Heli Jürgenson

Ksenija Grabova

Valter Soosalu

Hando Põldmäe – puhkpilliorkestri liigijuht

Ott Kask

Sirly Illak-Oluvere

Bert Langeler

Jüri-Ruut Kangur – sümfooniaorkestri liigijuht

Martin Sildos

Riivo Jõgi

Rasmus Puur

XII noorte laulupeo ideekavandi autorid

Rasmus Puur

Veiko Tubin