:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/04/6855593t1h4611.jpg)
Kaua oodatud, kaunikene? Indrek Hargla eelmisest apteeker Melchiori loost sai mööda tervenisti kolm aastat (pikim vahe Melchiori lugude vahel), kui saabus uus, kus nutikas apteeker asub lahendama kellegi Gotlandi kuradi mõistatust.
Tellijale
Melchiorid – mõrva lahendamine ja sooritamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid eks Hargla kirjutanud vahepeal midagi muud. Raamatu «Raudrästiku aeg» näiteks, moduleerides Eestile teistsuguse muinasmineviku. Ent Melchioriga pöördub Hargla tagasi keskaega – sellisesse, nagu meie teda tunneme. Loomulikult võib Hargla kuskil kunstiliselt liialdada, kuid raamid on ajaloolised, mitte väljamõeldis.
Niisiis, Melchior toimetab 15. sajandi Tallinnas edasi ja lahendab mõrvu. Millegipärast on Hargla pannud ta taas romaani üksi, proua Bertha on saadetud Rootsi. Õnneks on Melchior seenior, vaatamata naiste kaotustele, ikkagi vaimselt löögihoos. Vahepeal tegi Hargla temast täiesti depressiivse mehe, kes kohe-kohe surema hakkas. Aga nüüd, ehkki vanem, on apteeker vaimselt erksam kui mõnes varasemas raamatus. Kuid Melchior peab apteegis üksi hakkama saama, missugune ülesanne on talle kurnav. Huvitav, miks Melchior taas üksi on? Et proua Bertha saaks tulla järgmises osas n-ö üleni valges?