Surmahirmu raamat

Onu Bella «Tappa prostatavähk». Foto: Raamat.

Mõni mees kirjutab liiga hästi.

Isegi jubedatest asjadest.

Teie, naised, ei saa sellest iialgi aru.

Kõik, mis teile pähe tuleb, on: mine, lase kapott lahti teha, ennast üle vaadata.

Muidu võib juhtuda, et hommikul on üsna külm mees.

Cool.

Lugupeetav kirjutab selle lahti.

Õudne.

Ühel päeval hüppab kuskil varitsenud vähk välja ja hüüab ahoi.

Ei tahaks justkui.

Mitte et oldaks eriline maoleotaja, aga.

Ilma ka ei tahaks jääda.

Kunagi ju käidi, kogu süsteem vaadati üle. Määriti mingi jamaga kokku, tehti ultraheli. Maks (!) korras, põrn korras, magu kah omal kohal, siis torgati masin suspedesse, oh, isegi eesnääre korras.

Tõeline Elmu Elund.

Pärast seda raamatut enam minna ei julgeks.

Leiavad... ja siis jookse mööda tõbilaid.

Lõpuks lepi sellega, et sul võetakse midagi maha.

Ei ole kunagi olnud eriline.

Noh, üht ja teist ikka.

Ilma jääda ei tahaks.

Justnagu pole enam mees või nii.

Aga kas tahad elada või.

Ei taha.

Ohne Ballen keine Leben.

Miks peaks.

Teisest küljest, lapsed on tehtud.

Miks peaks.

Kaege, Igor Maasik, esinejanimega Onu Bella, kirjutas liiga head raamatu. Kuis ta'l avastati see needus, mida eesnäärme vähiks nimetatakse. Arstid, värgid, kateeter väikesesse Igorisse. Valus.

Ei julgeks neid raamatuid ühelegi mehepojale soovitada.

Vist.

Jube valus on lugeda.

Ikka loed.

Väga hästi kirjutatud.

Ei taha.

Ikka loed.

Täieline painajas.

Juhtub see kunagi endaga. Et värisedki mingisuguses tõbilas, labane halatt seljas, mingid paberid peos ja: võtke need ükskord maha, siis elan edasi.

Mis elu see on.

Kordan: pole kunagi eriline olnud. Suhteliselt jobu, heasüdamlik ja üks pani hüüdnimeks Mõmmi.

Mõmmi siis Mõmmi.

Aga ei taha neist loobuda.

Nojah.

Veel kord, ei julge soovitada.

Hästi jube jutt.

Kes julgeb, proovige.

Mina lõin vedelaks.

Väga.

***

Onu Bella «Tappa prostatavähk». Foto: Raamat.

Onu Bella

«Tappa prostatavähk»

Ema & Isa 2017

448 lk