Üks unenäolisemaid filmifestivale tuleb taas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Miljöö Filmilindifestivalil, august 2016.
Miljöö Filmilindifestivalil, august 2016. Foto: Reino Kuber

19. augustil toimub Järva-Jaanis teist korda Filmilindifestival. Filme näidatakse 35-millimeetristelt lintidelt, tasase projektoripõrina taustal, samal ajal kui publik istub Kinomuuseumis või Vanatehnika varjupaigas, vanade busside, trammide ja trollide keskel.

Filmilindifestivali näol on tegu pisikese filmifestivaliga. Eelmine aasta oli külastajaid 250 inimese ringis. Ent olgugi, et festival toimub alles teist korda, ulatub festivali algne idee küllaltki kaugele. Kõik sai alguse ühe festivali peakorraldaja, Kristel Lipandi külaskäigust Järva-Jaani.

«Ma sattusin Järva-Jaani ja nägin, et seal on kinomuuseum. Väljas oli plakat, mis sõnas, et näidatakse filmi «King Kong on elus». Läksin seda vaatama. Saal oli pisike ja tühi ning pärast projektsionistiga juttu puhudes mõtlesin, kui ehe ja mõnus kogemus see on. Tahtsin seda oma kolleegidega jagada,» meenutab Lipand oma esmakohtumist Kinomuuseumiga. 

Ühes kolleegidega mindigi tagasi. «Kui me vanatehnika varjupaigas istusime, siis keegi meist ütles, et see on ehe festivali koht. Paar kuud läks mööda. Oli eelmise aasta mai. Siis mõtlesimegi, et mis seal ikka, korraldame festivali. Nii kutsusimegi Elektriteatri tiimi appi ja üheskoos seda festivali eelmine aasta tegime.»

Festivali tänavuseks teemaks on «ulm», mis on inspireeritud eelmise aasta festivalist. «Eelmine aasta, kui me festivali esimest korda korraldasime, mõtlesime, kuidas me kõike seda ise iseloomustaksime. Kuna koht ja festival kokku moodustasid unenäolise kogemuse, siis mõtlesimegi, et võtame tänavuse festivali teemaks «ulm» ja anname sellega filmidele fookuse,» räägib Lipand.

Miljöö Filmilindifestivalil, august 2016.
Miljöö Filmilindifestivalil, august 2016. Foto: Reino Kuber

Hetkel kogutakse Hooandja vahendusel festivalile ka raha. Lipandi sõnul tasuks festivali Hooandja vahendusel kindlasti toetadada neil, kes plaanivad festivalile tulla, sest 20 protsenti kogutud summast läheb Kinomuuseumi toetuseks.

Teisalt toob Lipand välja, et festivalile tasub õlg alla panna ka nendel, kes festivalile ei tule, sest tegu on ühe unikaalsema festivaliga Eestis. Lipand toob välja, et Filmilindifestivali eripäraks on ajastutruu miljöö. «Digimaailm on nii peale tulnud, aga vana, analoogtehnloogia on nii ehe kogemus,» sõnab ta.

Samuti toob Lipand välja, et üks asi on tehnika, ent ka inimesi, kes vanakooli tehnikat käsitleda oskavad, jääb järjest vähemaks.

Festivalile on suur toetus ka valla ja kohalike inimeste poolt. Lipand räägib, et eelmine aasta pärast festivali lõppu sai korraldustiim kohalikelt kirju, kus kutsuti neid tagasi. «Praegugi, kui need kirjad meelde tulevad, läheb süda härdaks,» räägib Lipand.

Kohalike poolehoid oli kindlasti üks aspekt, mis motiveeris festivali meeskonda filmifestivali ka sel aastal uuesti tegema.

Filmidest linastuvad Kinomuuseumis Federico Fellini mängufilm «8 ½» (1963), Eesti põnevusfilm «Hukkunud Alpinisti hotell» (1979) ning müstiline «The Holy Mountain» (1973). Festivaliplatsile püsitatavas kinotelgis näidatakse ööseansina mängufilmi «Holy Motors» (2012). Päeva vältel linastub kinotelgis nõukogudeaegsete multifilmide programm.

Lastel on festivali vältel võimalus osaleda animatsiooni töötoas ja viktoriinis, mängida lauamänge ning seigelda vanade sõidukite keskel aaretejahil.

Mõeldud on ka tantsulembeliste külastajate peale. Päeva saadavad festivaliplatsil öösse popup klubi VÄLK valitud DJ-d ja live esinejad. Samuti saab festivalil osaleda lauatennise turniiril, külastada Tuletõrjemuuseumit ning visata leili ainulaadses tuletõrjebussis paiknevas saunas.

Täpsemat infot programmi kohta vaata siit.

Tagasi üles