Teisalt toob Lipand välja, et festivalile tasub õlg alla panna ka nendel, kes festivalile ei tule, sest tegu on ühe unikaalsema festivaliga Eestis. Lipand toob välja, et Filmilindifestivali eripäraks on ajastutruu miljöö. «Digimaailm on nii peale tulnud, aga vana, analoogtehnloogia on nii ehe kogemus,» sõnab ta.
Samuti toob Lipand välja, et üks asi on tehnika, ent ka inimesi, kes vanakooli tehnikat käsitleda oskavad, jääb järjest vähemaks.
Festivalile on suur toetus ka valla ja kohalike inimeste poolt. Lipand räägib, et eelmine aasta pärast festivali lõppu sai korraldustiim kohalikelt kirju, kus kutsuti neid tagasi. «Praegugi, kui need kirjad meelde tulevad, läheb süda härdaks,» räägib Lipand.
Kohalike poolehoid oli kindlasti üks aspekt, mis motiveeris festivali meeskonda filmifestivali ka sel aastal uuesti tegema.
Filmidest linastuvad Kinomuuseumis Federico Fellini mängufilm «8 ½» (1963), Eesti põnevusfilm «Hukkunud Alpinisti hotell» (1979) ning müstiline «The Holy Mountain» (1973). Festivaliplatsile püsitatavas kinotelgis näidatakse ööseansina mängufilmi «Holy Motors» (2012). Päeva vältel linastub kinotelgis nõukogudeaegsete multifilmide programm.
Lastel on festivali vältel võimalus osaleda animatsiooni töötoas ja viktoriinis, mängida lauamänge ning seigelda vanade sõidukite keskel aaretejahil.
Mõeldud on ka tantsulembeliste külastajate peale. Päeva saadavad festivaliplatsil öösse popup klubi VÄLK valitud DJ-d ja live esinejad. Samuti saab festivalil osaleda lauatennise turniiril, külastada Tuletõrjemuuseumit ning visata leili ainulaadses tuletõrjebussis paiknevas saunas.
Täpsemat infot programmi kohta vaata siit.