Ivar Must nõuab «Põltsamaa, ehtne ja hea» eest üle 50 000 euro

Ivar Must Foto: EAÜ

Helilooja Ivar Must andis kohtusse suurfirma Põltsamaa Felix, sest viimane keeldub helilooja väitel 22 aastat loata kasutatud tunnusloo «Põltsamaa, ehtne ja hea» eest autorile tasu maksmast.

«Kord peab Põltsamaa Felix lugu enda omaks, siis jälle Tanel Padari, Heini Vaikmaa või Stig Rästa looduks ja nad ei näe põhjust, miks nad peaksid selle kasutamise eest mulle tasuma,» vahendas Ivar Must toidutootja seisukohta.

AS Põltsamaa Felix vaidleb Ivar Musta hagile vastu, kuid ei soovi esialgu vaidluse tagamaid täpsemalt selgitada. Kohtus firmat esindava advokaadibüroo Ellex Raidla partneri Ants Nõmperi kinnitusel on Must pärast ASi Põltsamaa Felix vastu hagi esitamist mitu korda oma autoriõiguse rikkumise etteheite ümber sõnastanud.

«Kohus on andnud Mustale lisaaega nõude täpsustamiseks. Pärast seda, kui Ivar Must on esitanud täpsustused ja on toimunud eelistung, saab ka ASi Põltsamaa Felix jaoks selgeks, mida täpsemalt talle ette heidetakse. Siis on AS Põltsamaa Felix valmis selgitusi andma.»

Tüliõunaks on Põltsamaa mahlareklaami jaoks kirjutatud tunnuslaul «Põltsamaa, ehtne ja hea», mis valmis juba 1994. aastal. Teose autorit kaitseb autorite ühing.

Stig Rästa tunnusmeloodiat enda loominguks ei pea. «Aastaid tagasi olen teinud sellele seade, aga oma loominguks ma seda ei pea.»

Heini Vaikmaa ütleb, et tema looming tunnusmeloodia küll ei ole. «Loomulikult mitte. Ma ei tea, kust selline jutt võetud on. Kunagi aastate eest loeti minu juures stuudios selle klipi tekst sisse, aga ette antud muusikalisele põhjale.»

Tanel Padarilt ei õnnestunud kommentaari saada.

Autoriõiguse seaduse järgi on autori ainuõigus lubada oma teost kasutada, muuta, arranžeerida, mängida raadios või televisioonis – levigu see kaabli, satelliidi või millegi muu kaudu. Nii vähemalt teatab Eesti Autorite Ühing oma kodulehel.

Kuid Ivar Musta ja Põltsamaa Felixi juhtum on keerulisem. Nimelt jäi viisi valmimisel kirjalik leping sõlmimata ja helilooja andis loomingu lihtsalt tellijale üle. Must leiab nüüd, et suurfirma oleks pidanud ise selle eest hea seisma, et leping oleks sõlmitud ja kokkulepe seadustatud.

Must tunnistab, et tal endal oli tunnuslugu kiire aja tõttu mitmeks aastaks ununenud. Kui aga seda hakkas Põltsamaa toodete reklaamidest kostma söögi alla ja söögi peale nii raadiost kui ka teleekraanilt, oli helilooja võtnud ühendust autorite ühinguga. Ta oli uurinud, kas selle peo eest talle ka ikka autoritasu laekub.

Selgus, et autorite ühing reklaamimuusika autoritasu ei kogugi. Teose kasutamise reklaamis ning tasu selle eest peavad reklaami tellija ja autor kokku leppima omavahel.

Seejärel üritas Must praeguseks Põltsamaa Felixi nime kandva firma vastutavate töötajatega mitu korda kontakti saada, kuid see ei õnnestunud.

2015. aasta lõpus hakkas Must teemaga uuesti tegelema. Kuigi ükski seadus seda ette ei näe, registreeris helilooja vaidlusaluse tunnusloo autorite ühingus ja pöördus taas Põltsamaa Felixi poole, et saada kätte saamata jäänud autoritasu.

«Põltsamaa Felixi inimesed väitsid, et nad ei saa aru, millest ma räägin, sisuliselt lükkasid teema kõrvale,» on Must nördinud. «Otsustasin küsida advokaadi abi.»

Reklaamimaailma hea tava näeb ette kaht lähenemist: autor ja tellija lepivad kokku ühekordses tasus, millega teose autor loovutab oma varalised õigused ja looming saab tellija omaks aegade lõpuni, või sõlmitakse litsentsileping, millega jäävad kõik õigused, sh varalised, autorile, kellele tasutakse kokkulepitud summa tema loomingu kasutamiseks teatud perioodi jooksul.

Tavaline kasutamisaeg on aasta. Tähtaja möödudes tuleb loomingu kasutamine lõpetada või leppida kokku lepingu pikendamises. Seaduse järgi peab selline kokkulepe olema kirjalik.

Sõltuvalt pooltest maksavad loomingu kasutajad autoritele mitmesuguse suurusega summasid – mõni räägib mingisugusest Eesti keskmisest, aga on ka neid, kes lähtuvad rahvusvahelisest tavast. Seetõttu kõigub autoritasu 300 eurost mitme tuhandeni.

Ivar Mustaga ei ole Põltsamaa Felix ega ka esialgse reklaami teinud ettevõte ühtegi lepingut sõlminud ega maksnud sentigi «Põltsamaa, ehtne ja hea» kasutamise eest.

Põltsamaa Felix kuulub Skandinaavia suurfirmale Orkla Foods. Ivar Must on aga juba aastaid Universal Music Publishingi liige, kellega konsulteerides selgus helilooja sõnul, et Baltimaade keskmine aasta litsentsitasu on 6000 eurot, millesse on arvestatud 20 protsenti teostuse tasu ja millele lisandub igal järgmisel kasutamise aastal kümme protsenti algsummast. Must lõi aastad kokku ja nõuab Põltsamaa Felixilt kohtu kaudu üle 50 000 euro (koos kõigi kaasnevate nõuetega).

Musta väitel pole temalt tema loomingu kasutamiseks luba küsitud – ei juriidiliselt, ametlikult ega mitteametlikult. Samuti pole talle makstud tasu tema loomingu kasutamise eest Põltsamaa Felixi reklaamikampaaniates. Et Põltsamaa Felix meeldetuletusele ei reageerinud ja tasu ära ei maksnud, olevat igati põhjendatud nõuda saamata jäänud autoritasu tagantjärele.

«Mina tahan õigust ja õiglust,» ei anna Eurovisioni võiduloo «Everybody» autor Must alla.

Kohtu esimene eelistung on määratud 22. augustile. Ivar Musta esindab kohtus LEADELL Pilv Advokaadibüroo.

KOMMENTAAR

Vandeadvokaat Anneli Aab Foto: Erakogu

Anneli Aab

Ivar Musta esindav vandeadvokaat

Autoriõiguse seadus kaitseb inimese loometöö vilju. Ivar Must on pöördunud kohtusse, kuna tema loodud teost on nõusolekuta kasutatud enam kui 20 aasta jooksul selle eest tasu maksmata. Laskumata juriidilistesse üksikasjadesse ja seaduse pügalatesse, laieneb intellektuaalse tegevuse tulemusele ehk loomingule, mida muusika kahtlemata on, autoriõiguslik kaitse ning autoril on ainuõigus oma teost kasutada ja määrata teistele selle kasutamise viis ja ulatus.

Samuti näeb autoriõiguse seadus väga selgelt ette, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest. Vähe sellest, et sedavõrd pika aja jooksul Ivar Musta loomingut ärilistel eesmärkidel kasutanu pole helilooja käest nõusolekut küsinud, pole ta autorile ka «Põltsamaa, ehtne ja hea» reklaamikampaaniates kasutamise eest maksnud.

Kohtuvaidluse pidamine pole Ivar Musta jaoks eesmärk omaette. Enne kohtusse pöördumist üritas ta esmalt ja eelkõige saavutada kohtuvälist kokkulepet Põltsamaa Felixiga. See ei õnnestunud.

Kuna teine pool on rahvusvahelisse korporatsiooni kuuluv suurettevõte, kes on kohtus seni kõike kahtluse alla seadnud ning kellel on aega ja raha igasuguste taotluste ja muuga venitada, on menetlus kulgenud vaevaliselt.

Sellest hoolimata pole Ivar Must hetkel veel alla andnud. Olgugi, et autoriõigusseadus kehtib Eestis juba alates 1992. aastast, on kummastav, et ettevõtjaid üllatab täna, et mitte ainult loometöö tellimise, vaid ka selle järjepideva kasutamise eest tuleb tasuda. Olukorras, kus reklaamikampaaniate läbiviimisele kulutatakse suuri summasid, on kummastav, et ettevõtte tunnusmeloodia loonud autorit Põltsamaa Felixi poolt eiratakse ning mineviku eksimusi heastada ei soovita. Ivar Must ei ole kaotanud usku Eesti kohtusüsteemi ning õiglusesse.