Kuningas tahab Tauno Kangro Siberisse viia

Neeme Kuningas Krasnojarski ooperiteatris oma kabineti ees. Foto: Jaanus Piirsalu

Neeme Kuningas tahab järgmisel talvel Siberis Krasnojarski ooperi- ja balletiteatri lavale tuua skulptor Tauno Kangro, pannes ta kunsti looma otse keset etendust.

Alates sellest talvest Kransojarskis, Siberi suuruselt teise ooperimaja pealavastajana töötaval Kuningal on idee kasutada Kangrot vähetuntud vene helilooja Antoni Arenski ühevaatuselise ooperi «Raffael» (kirjutatud 1894. aastal) etenduses. Kangro roll on otse laval luua skulptuure ja joonistusi.

Väga harva mängitava, itaalia kuulsast renessansiaja kunstnikust Raffaelist jutustava ooperi põhjal valmiv etendus koosneb kahest osast.

«Kangro oleks kogu aeg laval,» rääkis Postimehe nädalalõpulisa Arter jaoks Krasnojarskis põhjaliku intervjuu andnud Kuningas. «Tal on seal poodium, justkui selline väike ateljee, kus ta modelleerib skulptuure ja teeb joonistusi. Esimeses osas modelleerib ta balletitantsijaid ja teeb joonistusi lauljatest. Teises osas esitatakse ooperit ennast ning sel ajal portreteerib Kangro Raffaeli ennast. Minu jaoks on ka Kangro natuke selline renessanslik kunstnik.»

Laiemalt kunstist ja kunstnikest rääkiva etenduse lõppedes peaks Tauno Kangro valmis saama 12 teost, mis Neeme Kuninga idee kohaselt pannakse kohe teatri hiigelsuures fuajees kõigile vaatamiseks välja ning võibolla isegi heategevale oksjonile.

Tegemist ei ole Neeme Kuninga enda lavastatud etendusega, temalt on idee kasutada lavastuses ära Tauno Kangrot, et nii tähistada omal moel Eesti Vabariigi 100. aastapäeva Krasnojarskis, sest plaan on see unikaalne projekt teoks teha järgmise aasta veebruari keskel. Ooperi lavastab Daniil Dmitrijev.

Tauno Kangro nimetas Postimehele projekti põnevaks ideeks, milles ta nõustus kohe osalema, kui Kuningas talle sellest rääkis. «Ma olen ennegi Neeme Kuninga asjades kaasa löönud, näiteks Kalevipojana aastalõpuballil,» rääkis Kangro. «Tal on alati põnevad ideed.»

Kangro rääkis, et ta on varemgi otse etenduste ajal oma teoseid loonud, kuid mitte kunagi ooperilaval. «Seal on ka omapärane ja huvitav, et algul ma modelleerin ja siis pean ümber lülituma joonistamisele,» lausus Kangro.

Etenduse ajal otse laval modelleerimine on Kangro sõnul väga põnev kogemus. «Karkass peab muidugi enne juba valmis olema, sest laval pole aega seda looma hakata. Samuti peab laval ju täiesti tasa olema,» rääkis Kangro. «Minu meelest on seda kõike kõrvalt väga huvitav jälgida.»

Esimest korda modelleeris Tauno Kangro skulptuure laval Villu Veski, Tiit Kalluste ja Pipi Piazzola jazz-etenduses «Tango Nuevo». Eelmisel nädalavahetusel tegi Kangro Laitses laval sama Stanislav Varkki lavastuses «Teel südame poole».

Neeme Kuninga sõnul on unikaalne Kangro-projekt juba sisse kirjutatud Krasnojarski ooperi- ja balletiteatri plaanidesse, kuid lahtine on selle rahastamine. Kuningas loodab selleks raha leida Eestist vabariigi juubeliaasta tähistamise raames.

«Esialgu on see plaanitud ühekordse projektina,» rääkis Kuningas. «Aga pole välistatud, et kui see õnnestub, siis teeme veel. Selge, et ega Tauno Kangro ei saa ju käia pidevalt seda etendust tegemas, kuid küllap siin leidub ka kohalikke kunstnikke, kellega saame seda formaati huvi korral korrata.»

Teine Eestiga seotud suur plaan on Neeme Kuningal veel: tuua järgmisel aastal Krasnojarskisse Estonia lavastus Giuseppe Verdi «La Traviatast», mille ta ise lavastas kaheksa aastat tagasi.

Esimene variant on tuua «La Traviata» üheks etenduseks Krasnojarskisse mais, kui mitme Eesti lavastusega on plaanis tähistada seal Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit. «Me oleme Aivar Mäega sellest juba rääkinud,» ütles Kuningas. «Praeguse seisuga on aga Estonia jaoks logistiliselt väga keeruline tulla maikuus. Aga see mõte pole maha maetud – võibolla 2018. aasta sügise poole võib õnnestuda.»

Kuningas ise plaanib kutsuda oma lavastuste loomisele kaasa aitama Eestis tuntud kunstnikke. Mais esietendunud ooperile «Kaukaasia vang» tegi valguserežii Neeme Jõe. Järgmisel kevadel välja tulevat ooperit «Jevgeni Onegin» aitavad Kuningal lavakujundajana teha Ervin Õunapuu ning kostüümikunstnikuna Eestis hästi tuntud Anna Kontek Soomest.