:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6947531t1h74b3.jpg)
Läti Rahvusballett tõi 2015. aasta sügisel Riia ooperimajas lavale Modest Mussorgski ja Maurice Raveli kolm lühiballetti. Õieti on Mussorgskiga pistmist neist vaid esimese puhul. Tegemist on Maurice Raveli orkestriseadetega Modest Mussorgski kuulsale klaveripalade tsüklile «Pildid näituselt». Vaatajad viiakse nn muusikalisele pildinäitusele, kusjuures pildid valmivad kohapeal, laval, ja mitte pintslit ja paberit kasutades, vaid kunstiteosed maalitakse helide ja tantsu abil.
«Näitusel» on kõik kümme pilti, lavastajateks Läti tuntud tantsijad-koreograafid Antons Freimans, Milana Komarova, Elza Leimane-Martinova, Aleksandra Astreina ja Raimonds Martinovs. Kujundliku elemendina videoprojektsioone kasutava lavakujunduse on teinud Mārtiņš Vilkārsis ja Florijn Verheijen koos multimeediakunstniku Artis Dzērvega, valgustuskunstnik on Kārlis Kaupužs.
Muide, Artis Džerve on 1990. aastate algul esinenud Tallinnas Enelini moe-show'del mannekeenina. Tänu neile elustub maalidel toimuv sõna otseses mõttes pildi sees, iga pilt on erinev nii oma loo iseloomu, intensiivsuse kui ka puändi poolest, alates ühe solistiga etüüdikesest, lõpetades pikema seiklusega. Näiteks võib tuua humoorika ja värske «Munast kooruvate tibupoegade balleti» ja «Rikka ja vaese juudi», mis näitab erinevate sotsiaalsete maailmade põrkumist ja saatuse heitlikkust.
/nginx/o/2017/07/31/6947533t1h40df.jpg)
Kostüümid on teinud Ilze Vītoliņa, üks Läti tuntumaid kostüümikunstnikke, ja see on tal täielikult õnnestunud. Tantsijad on riietatud nüüdisaegselt, mõni isegi futuristlikult, iga riideese on oluline detail tervikust, andes oma osa pildi loo jutustamisse kui ka maalilise visuaali täiendamiseks.
Koreograafia on loodud äärmiselt orgaaniliselt, moodsalt, kuid klassikaliste tantsuelementidega; suhteliselt lihtsate vahenditega antakse edasi iga emotsioonikilluke. Tantsijad on kogu hinge ja ihuga asja juures, nii nende liigutusist kui ka pilkudest on näha, et tegutsetakse täie andumuse ja rõõmuga, keegi pole laval end liigutamas lihtsalt igaks juhuks või ruumi täiteks.
Kogu näitusekülastust juhib täpselt ja emotsionaalselt Läti Rahvusooperi peadirigent Mārtiņš Ozoliņš, orkester mängib tema taktikepi all nagu kellavärk, erilist kiitust väärivad vaskpillirühm ja eraldi veel trompetimängija. Tegemist on teosega, kus harvaesinevalt on kooskõlas kogu meeskonnatöö, tulemuseks terviklik ja nauditav etendus.
/nginx/o/2017/07/31/6947553t1h10d8.jpg)
Teisena saab näha Raveli «Daphnist ja Chloéd», mille on lavastanud Attila Egerházi Ungarist, lavakujunduse on teinud Florijn Verheijen ja kostüümid Bregje van Balen, mõlemad Hollandist. Lavastaja on püüdnud leida süütule ja romantilisele armastusloole originaalse lähenemise, tuues lavale lisaks aspekte, mida klassikalises loos pole.
Lõpetuseks kõige kuulsam Raveli teos, «Boléro». Tegemist on Poola koreograafi Krzysztof Pastori lavastusega. Tema on samuti püüdnud leida tavapärasest teistsugust lahendust ja keskendunud Raveli enda märkmetele, milline peaks «Boléro» laval välja nägema.
Neid kõiki saab näha augustis Birgitta Festivalil Pirita kloostris, seetõttu piirdun vaid lühikese tutvustusega, et mitte publiku avastamisrõõmu ära rikkuda. Igatahes on Läti Rahvusooperi lavastused huvitavad ja professionaalsed, millega meie, naabrid, peaksime rohkem kursis olema ja külastama sagedamini ka uhket Riia ooperimaja.
***
Modest Mussorgski ja Maurice Raveli lühiballettide õhtu
Läti Rahvuslik Ooperi- ja Balletiteater, nähtud etendus 31. mail Riias
Läti Rahvusballeti kunstiline juht Aivars Leimanis, dirigent Mārtiņš Ozoliņš
Birgitta Festivalil pühapäeval, 13. augustil kell 19
/nginx/o/2017/07/31/6947557t1h9137.jpg)