Edgar Valteri unenäoline maailm jõuab lavale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Edgar Valter oli Eesti üks armastatumaid lastekirjanikke, kelle teosed pakuvad lugemislusti ka täna ja tulevikus.
Edgar Valter oli Eesti üks armastatumaid lastekirjanikke, kelle teosed pakuvad lugemislusti ka täna ja tulevikus. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Helen Rekkori kohaspetsiifiline visuaalsusest ja installatiivsusest pakatav uuslavastus «Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu» on saanud inspiratsiooni Edgar Valteri maalidest.

Edgar Valter on Eesti rahva südamesse jäädvustunud võrratu karikaturisti, illustraatori ja lastekirjanikuna. Maalikunstnikuna on aga Valter oluliselt vähem tähelepanu pälvinud, ehkki tal kujunes aastate jooksul välja erakordselt huvitav laad ja stiil, mis on enam kui vääriline maailmatasemel kunstiklassikute kõrgusele paigutuma – tema maalidest õhkub rahu ning samblasse kätketud salapära, tihtilugu ka Chagallile omaseid sürreaalseid kangastusi.

Visuaalteatriühendus Misanzen («Üle vee», «Laineid lausudes», «Süüria rahvalood» – Eesti teatriaastaauhindade etenduskunstide ühisauhinna nominent 2017) eesotsas lavastaja Helen Rekkoriga siseneb Edgar Valteri loomingu vähemtuntud meediumi – maagilisest realismist kantud maalide – kaudu tema loitsulaadsesse unenäomaailma, et luua täiesti erakordse Eesti kunstniku taiestest inspireeritud kohaspetsiifiline visuaalsusest ja installatiivsusest pakatav lavastus «Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu». Esietendus toimub 10. augustil  Villike Teatritalus Urvastes.

Helen Rekkori lavastuse «Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu» reklaam.
Helen Rekkori lavastuse «Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu» reklaam. Foto: Koduleht

Valteri arhailise ja nostalgilise õhustikuga, reaalse ja ebareaalse piiril balansseerivais maalides joonistuvad välja mitmed läbivad motiivid – looduskeskkond mitmekihilise väljendusvahendina, kus vaataja arusaamad loodusest ja selle kogemisest võivad eri vaatepunktide kaudu avarduda; arhetüüpsed Poiss ja Tüdruk või Mees ja Naine; inimestest ebaproportsionaalselt väiksemaks maalitud lääbakile vajunud talumajad, tähistamaks looduse ülimuslikkust tsivilisatsiooni ees; lisaks kõikvõimalikud liminaalsed olevused, kelles inimese ja looduse piir hägustub. Iga maal on kui jutustus, millele saab ümber punuda lõputult narratiive, loomaks meditatiivset ja fantaasiarohket rännakut läbi reaalsusse kanduvate unistuste. Valteri maalidest kumab eestlasele arhetüüpselt omane harmoonia loodusega - oskus olla tasa, et kuulda ja tajuda rohkem, vaikiv teadmine maagilisest keskkonnateadvusest.

Helen Rekkor
Helen Rekkor Foto: Merli Antsmaa

Lavastaja: Helen Rekkor 

Kunstnik Maarja Pabunen, videokunstnikud Alyona Movko ja Sander Tuvikene, valguskunstnik Priidu Adlas, helilooja Villem Rootalu, dramaturg Liis Väljaots

Mängivad Rauno Kaibiainen, Erki Aule ja Liisu Krass

Esietendus 10. augustil 2017 Villike Teatritalus Urvastes Võrumaal

Tagasi üles