Aasta kirjanik Mihkel Mutt: looming ja lastesaamine on iga indiviidi püha inimõigus

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tänavu aasta kirjaniku tiitli pälvinud Mihkel Mutt koos Kai Aareleidiga, kes sai sama tunnustuse osaliseks mullu.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Alatskivil Juhan Liivi muuseumis toimus 18.–19. augustil kirjandusfestival «Eesti kirjanik 2017». Seekordne festival kandis alapealkirja «Kestmine ihus ja vaimus». Aruteludes ja ettekannetes käsitleti küsimust, kas elusolemise mõte seisneb geenide edasiandmises, loominguga üle aja ulatumises, keele ja kultuuri säilitamises või veel milleski muus. Vaadeldi nii teemassepuutuvaid teoseid kui piiluti kirjanike sahtlitesse. Anti välja ka aasta kirjaniku tiitel, mille tänavu pälvis Mihkel Mutt teose «Eesti ümberlõikaja» eest.

Mihkel Mutt tõdes, et tahtis oma romaaniga teadvustada ja lahata, mis juhtub, kui toimub eestlusest kaugenemise protsess. «Eesti ümberlõikajat» kirjutades oli teda hakanud häirima nii fundamentaalne rahvuslus kui ka vastupidine, vasakpoolne ajupestud globalism, piiratud äärmuslus.

Mutti üllatab, et raamat on nii suurt huvi pälvinud ja seda on palju ostetud. Ei ole ju tegemist traditsioonilise ilukirjanduse, vaid pigem pikemaid arutlusi ja mõtisklusi sisaldava teosega.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles