:format(webp)/nginx/o/2017/08/20/7012663t1he8d0.jpg)
Ernest Cline oli keskmiselt edukas Ameerika luuletaja ja kirjanik (tema stsenaariumil põhineb nt 2009. aastal valminud film «Fännipoisid») kuni hetkeni, mil ta oma esimese romaani raamatu- ja filmiõigused paari päevaga maha müüs ja... raamatu ilmudes hoobilt masside lemmikuks sai.
Tuleb siiski täpsustada, et need pole päris tavalised massid, vaid arvutimänge, ulmet, fantaasiat ja lõpututes kogustes superkangelasi armastavad rõõmsad nohikumassid, kelle leegionid viimastel aastatel aina kasvavad. Cline’i romaan «Valmistub esimene mängija» on justkui tellimuse peale sellele kambale kirjutatud, sest isegi rõõmsa nohikuna teab Cline kahtlemata, millest ta kirjutab.
Raamatu tegevus toimub mõnekümne aasta kaugusel lähitulevikus, ehkki palju tähtsamal kohal on 1980. aastad, selle perioodi muusika ja filmid, telesarjad ja iseäranis arvutimängud. Tulevikumaailm on nimelt üsna trööstitu, energiakriisist ja sõdadest räsitud, ning inimesed veedavad suurema osa ajast virtuaalses keskkonnas OASIS, kuhu on üle kolinud enamik töökohti ja asjaajamist ning loomulikult ka meelelahutus.
Kui OASISe looja James Halliday üksildase miljardärina sureb, teeb ta oma pärandusest aardejahi, kus kogu vara võidab esimene, kes selle OASISest üllatusmunadena mängu peidetud vihjete põhjal üles leiab. Vihjed pärinevad aga kõik 1980. aastate popkultuurist, sest 1980. aastate lapsena oli Halliday just sellesse kiindunud.
Tulevikumaailma tabab muidugi suur 1980ndate-vaimustus ja terved jõugud inimesi elavad taas justkui keset 80ndaid, et leida selleaegsest meelelahutusest mõnigi vihje varanduse asukohale. Üks neist andunud aardeküttidest on teismeline Wade Watts, keda OASISes tuntakse ta avatari nime järgi Parzivalina ja kes poolkogemata esimese vihje peale satub. Järgneb võidujooks aarde poole, kus Parzival on vastamisi nii teiste aardeküttide kui ka kurja korporatsiooniga, kes aardele (ja seega kogu OASISele) käppa peale tahaks panna.
Suurem osa madinast toimub OASISes ja on seega arvutimängulikult fantastiline, kosmoselaevadest ja võlumõõkadest pilgel, ent kuna kurja korporatsiooni haare ulatub ka pärismaailma, ähvardavad tegelasi sellisedki ohud, mis on tõsisemad hirmust, et «elud saavad otsa». Noorteraamatu kohta on tegelased (või enamasti nende paremad, ilusamad, tugevamad avatarid) küllalt keerukad ja nende virtuaalmaailmas päriselt suureks kasvamist on huvitav jälgida.
Ma kardan, et kohalikele 1980. aastate lastele jääb suur osa raamatus ettetulevast võõraks, sest nõukogude lastel ei olnud tollal nohikukraami kusagilt võtta – põhjaeestlased teadsid tänu Soome telekale ehk KITTi ja MacGyverit, aga lähim, mis meil oli arvutimängudele, oli nn elektroonikamäng «Hunt püüab mune».
Ulmekirjandusega olid veidi paremad lood, aga koomikseid seevastu polnud nähagi. Õigupoolest tundubki, et kohalikes oludes käib raamatus olev nostalgia 1990. aastate lapsepõlve kohta, sest siis hakkasid siia jõudma kollased mängukonsoolid, lõpuks lubati kinodesse «Tähesõjad» ja MTVs laulis veel krapsakalt Duran Duran.
Võimalik, et selle kümnendi lastele läheb raamat seetõttu rohkem südamesse, aga isegi kõiki popkultuurivihjeid tundmata (ehkki praeguses avaras maailmas poleks mingi vaev usina aardekütina end kogu raamatus mainitavaga kurssi viia) on raamat hoogne ja kaasakiskuv, ja seda isegi teisel ülelugemisel.
Raamatul põhinev film jõuab kinodesse järgmisel kevadel, lavastajaks Steven Spielberg ja stsenaarium Cline’ilt endalt. Filmi treilerit näidati esimest korda juuli lõpus nohikumekas San Diego Comic-Conil: nad tõesti tunnevad oma publikut.
***
:format(webp)/nginx/o/2017/08/20/7012663t1he8d0.jpg)
Ernest Cline
«Valmistub esimene mängija»
Tõlkija Raul Veede
Tänapäev 2017
412 lk
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758767t1ha1bc.jpg)