/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/03/30/5209783t1h2037.jpg)
XIV Soome-ugri kirjanike kongress keskendub ajaloole ja ajaloomälule kirjanduses.
Tartus on fookuses soome-ugri kirjandus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuv soome-ugri kirjanike kongress toob Eestisse kirjanikke ja kirjandusteadlasi Venemaalt, Soomest, Ungarist, Slovakkiast ja Prantsusmaalt. Ettekannete fookuses on ajalugu ja selle kajastus soome-ugri rahvaste kirjanduses.
Kongress algab 23. augustil Mari Kalkuni kontserdiga. Kongressi esimese päeva, 24. augusti avab Soome-ugri Kirjanduse Assotsiatsiooni (AFUL) president János Pusztay, oma tervituse edastavad president Kersti Kaljulaid, Tartu linnapea Urmas Klaas ja ERMi direktor Tõnis Lukas. Esimese päeva ettekanded käsitlevad ajaloo kajastamist ja kajastumist kirjanduses.
Nii näiteks teeb Arvo Valton ettekande soome-ugri rahvaste ajalooromaanide ja eeposte tõlgetest eesti keelde ning nende tähendusest hõimurahvaste ajaloo mõistmisel; Jouni Tossavainen vaatleb loodusluulet väikerahva kultuurimälu hoidjana; Sébastien Cagnoli vaatab aga XXI sajandi pilguga Soome isamaalisele luulele, küsides, kas soomlased häbenevad iseseisvust.
Kongressi esimese päeva lõpetab udmurdi raamatute esitlus ja Eesti-udmurdi ansambli Ar-God kontsert.
Soome-ugri kirjanike kongressi teine päev, 25.august, koondab ettekandeid ajalootraumadest kirjanduses: Jan Kaus räägib Eesti lähiajaloo käsitlemisest Sofi Oksaneni ja Jaan Krossi tegelaskujude kaudu; Peeter Helme vaatleb ajalookäsitlusi uuemas eesti proosas; hulk ettekandeid on mari ja komi kirjandusest väikerahvaste ajaloo perspektiivis.
Kongressi teise päeva lõpetab Kristiina Ehini ja Silver Sepa kontsert ning vaba mikrofon, kus kuulda saab luulet enam-vähem kõigis soome-ugri keeltes.
Kongressi kolmanda päeva veedavad delegaadid Obinitsas, Soome-Ugri kultuuripealinnas 2015. Seal toimub linnapea vastuvõtt, soome-ugri ja seto-võru kirjandusõhtu ning pidu leelokooridega kella 15–18 Obinitsa Galeriis.
XIV Soome-ugri kirjanike kongressi kõik sündmused on avalikud ja tasuta.
Soome-ugri kirjanduste assotsiatsioon on üle aasta toimuvaid kongresse korraldanud alates 1993. aastast. Kongresside eesmärk on hoida ja edendada soome-ugri rahvaste vahelisi kirjanduslikke sidemeid, vahetada teavet, mõtteid, kogemusi kirjanduses ja laiemalt ühiskonnas toimuva kohta, ning toetada ennekõike väiksemate soome-ugri rahvaste keelelist ja kultuurilist püsimist.
Tänavu Eestis toimuva kongressi peakorraldajaks on assotsiatsiooni asepresident Eva Toulouze ja projektijuhiks assotsiatsiooni juhatuse liige Indrek Koff.
Kongressi korraldamist koordineerib MTÜ Fenno-Ugria Asutus.