Elmo Nüganen: mulle meeldib, kui kõik on vanaviisi (5)

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen.
Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen. Foto: Siim Vahur / Tallinna Linnateater

Laupäeval, 26. augustil toimus Tallinna Linnateatri hooaja avaüritus «Kohtumine lavastajaga», kus uutest lavastustest rääkisid teatri peanäitejuht Elmo Nüganen ning lavastajad Hendrik Toompere jr, Uku Uusberg ja Diana Leesalu.

Viimati 2014. aastal Tallinna Linnateatris lavastanud Elmo Nüganen toob alanud hooajal lavale Anton Tšehhovi «Kirsiaia». Vesteldes Joonas Hellermaga ütles Elmo Nüganen, et Tšehhov on üks neist autoritest, kelle näidendeid meeldib näitlejatel mängida.

Joonas Hellerma ja Elmo Nüganen
Joonas Hellerma ja Elmo Nüganen Foto: Siim Vahur / Tallinna Linnateater

«On mida mängida,» põhjendas Nüganen. «Osa dramaturgiat on kirjutatud nii, et täpselt seda, mida tegelane mõtleb, seda tegelane ka ütleb. Seda on igav mängida. Näitlejal on siis huvitav, kui tegelane mõtleb midagi muud, kui seda, mida ta ütleb. Nagu eluski. Kui palju me sellest, mida tegelikult tunneme, räägime? Võib-olla laps ütleb seda oma emale, aga üldjuhu oma ülemustele, kolleegidele, tuttavatele me ei kipu peegeldama seda, mida me tegelikult neist mõtleme. See on halb toon. Imelik ka.»

Joonas Hellerma  ja Uku Uusberg  
Joonas Hellerma  ja Uku Uusberg  Foto: Siim Vahur / Tallinna Linnateater

Kui Uku Uusberg ütles Elmo Nüganenile, et soovib Tallinna Linnateatris lavastada Gorki «Põhjas», siis oli Nüganen meeldivalt üllatunud. «Ma teadsin juba siis, et ise teen «Kirsiaeda». Ma ei olnud sellele varem mõelnud, kuid asja uurides avastasin, et nii Gorki kui ka Tšehhov kandsid neid näitemänge oma peas kaasas 1901. ja 1902. aastal. Mõlemad näitemängud on milleski väga sarnased. Meie nüüd teame, et 1905. aastal toimus revolutsioon, kuid Gorki ega Tšehhov neid tekste kirjutades ei teadnud. Aga nad tajusid, et midagi on õhus. Midagi uut on tulemas, mingisugune murrang on ühiskonnas toimumas, seda tajusid kaks eri põlvkonna kirjaniku, üks oli oma tipus, teine tegi oma alustavaid samme, üks oli intelligentsi esindaja, teine lihtrahva esindaja. Et me mõlemad Ukuga leidsime tee nende näitemängudeni, siis see paneb mind mõtlema, et kas praegusel ajal on meie ühiskonnas toimumas midagi, kas me ka tajume, et mingisugune suur paradigma muutus on maailmas toimumas.»

Nüganen ütles, et nii nagu 1988. aastal, nii ka praegu võime olla millegi tunnistajaks, aga me veel ei tea, mille. «Kas me 1988. aastal võisime mõelda, et kapitalism on oma aja ära elanud? Sellest oli ju rääkinud juba Lenin, aga see tundus nii lolli jutuna toona. Aga võib-olla tõesti on kapitalismi kui ühiskondliku vormi kulminatsioon juba ära olnud? Aga mis asemele tuleb? Uuesti mingi sotsiaalne revolutsioon? Ma ei kujuta ette. Ühesõnaga väga huvitav asi on meie ümber toimumas. Arvan, et noored tajuvad seda, ka vanemad inimesed tajuvad, ja mitte ainult Eestis. Isegi kui sellest ei räägita, siis saame aru, et midagi, mis kunagi oli, see päris enam ei kehti. Selle asemel justkui peaks tulema midagi muud.»

Küsimusele, kas Nüganen ise tunneb tüdimust olnud asjadest ja ootab uut, vastas 1992. aastast Tallinna Linnateatri peanäitejuhina töötav Nüganen, et talle meeldib, kui kõik on vanamoodi. «Eks see ole ealine iseärasus. Mulle meeldib vanamoodi, see on turvalisem. Kõik need uued mobiiltelefonid ja need koodid, mida tuleb õppida. Ma ei jõua seada. Samas saan aru, et kõige hullem asi ongi see, kui oled nii seniilne, et paned igale poole koodiks näiteks oma sünnipäeva kuupäevad, käid ringi vana telefoniga, soeng on aastaid üks ja sama, räägid kogu aeg ühte juttu… Ise võid tunda end niimoodi hästi ja turvaliselt, aga teistele on see tüütu. Tuleb end sundida muutustele.»

Joonas Hellerma ja Hendrik Toompere jr
Joonas Hellerma ja Hendrik Toompere jr Foto: Siim Vahur / Tallinna Linnateater

Elmo Nüganeni lavastus «Kirsiaed» esietendub 9. detsembril Põrgulaval. Kokku esietendub linnateatris kuus eriilmelist lavastust. Lavale jõuab kaks vene, kaks eesti, üks poola ning üks rootsi näitemäng. Lavastajadebüüdi teevad Tallinna Linnateatris kaks noort andekat lavastajat: Hendrik Toompere jr ja Laura Jaanhold (endine Mets). Esimene esietendus toimub 11. novembril, mil Taevalaval etendub Hendrik Toompere jr esimene lavastus Tallinna Linnateatris, mis kannab hetkel tööpealkirja «Kaks poole keelt oskavat vaest rumeenlast». Näidendi autoriks on kaasaegne Poola kirjanik Dorota Masłowska, kelle tähelend sai alguse juba 19-aastaselt.

2018. aasta esimeses pooles on aga oodata nelja lavastuse esietendust.

Joonas Hellerma ja Diana Leesalu.
Joonas Hellerma ja Diana Leesalu. Foto: Siim Vahur / Tallinna Linnateater

Hooaja avaüritusel tunnistas Elmo Nüganen, et ta ei soovi, et Tallinna Linnateatrisse tulnud inimesed lahkuksid saalist veelgi katkisema hingega, veel suuremas segaduses. «Et see viimane asi, millesse nad veel veidike uskusid, võetaks neilt ära, antaks veel labidaga vastu pead ja jalaga vastu tagumikku ja siis saadetakse tänavale. Kindlasti ma ei taha, et seda siin teatris tehtaks. Ma ei räägi turvalisest tsoonist, kus inimesi veega ei pritsitaks. Ma ei räägi sellest. Elu on niigi raske. Ma ei tea inimest, kelle elus oleks kõik hästi. Ikka on asju, mis võiks olla teistmoodi, vahel on see seotud koduste asjadega, vahel tööga. Rahulolematus iseendaga pole ju ka meile võõras tunne.»

Nüganeni arvates võiks teater anda tuge. «Võib-olla ei vastata teatris meie küsimustele, ei lahendata meie probleeme, aga vähemasti kuulatakse ära. Ei naerda meie üle. Laval on samasuguste probleemidega maadlevad tegelased ja nii saab publik end tunda ühiskonna osana, et ta pole välja heidetud, et on veel inimesi, kas nad on nooremad, targemad, rumalamad, see pole oluline, kel on samasused probleemid. Et ma ei ole ainus ja see seob. See on väga oluline asi.»

Nüganen ei teadnud lubada, kas kõik lavastused nii publikule tuge pakuvad. «Aga kõikides näitemängudes on see kõige olulisem asi olemas. Nende lugudega ei tehta inimest katkisemaks. Jah, need lood ei lahenda probleeme, mitte ükski lugu ei lahenda probleeme meie ühiskonnas. Kahjuks. Aga need võivad anda inimestele tuge. Anda tunde, et me pole maailmas üksi. Tuleb ikkagi kuidagi hakkama saada, tuleb vaadata homsesse päeva veidike rõõmsamalt. Tuleb õhtul jälle magama minna, hommikul ärgata, jälle tööle minna. Nii see elu käib. Vahel on see kõik tüütu, aga tuleb teha. Vahel võib elamine olla väga tüütu, vahel magamine, vahel ärkamine. Aga pidage vastu! Kuidagi tuleb siin hakkama saada, isegi siis, kui päikest pole,» lausus Elmo Nüganen.

Laupäeval, 26. augustil toimus Tallinna Linnateatri hooaja avaüritus «Kohtumine lavastajaga», kus uutest lavastustest rääkisid teatri peanäitejuht Elmo Nüganen ning lavastajad Hendrik Toompere jr, Uku Uusberg ja Diana Leesalu.
Laupäeval, 26. augustil toimus Tallinna Linnateatri hooaja avaüritus «Kohtumine lavastajaga», kus uutest lavastustest rääkisid teatri peanäitejuht Elmo Nüganen ning lavastajad Hendrik Toompere jr, Uku Uusberg ja Diana Leesalu. Foto: Siim Vahur / Tallinna Linnateater
Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles