Algasid uue Eesti mängufilmi võtted

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy

Augustist järgmise aasta kevadeni kestavad Janno Jürgensi debüütfilmi «Rain» võtted Sillamäel, Haapsalus ja Tallinnas. Eelmisel nädalal sai hoo sisse esimene võtteperiood Sillamäel ja Haapsalus, mis lõppes edukalt ning filmimine jätkub oktoobris.

«Rain» räägib 11-aastasest Atsist, kelle mitukümmend aastat vanem vend Rain naaseb kõigile ootamatult lapsepõlvekoju mereäärses väikelinnas, kus teda ootavad ees autoritaarne isa ning armastuse kaotamise äärel ema. Ats on tunnistajaks kahe kardinaalselt erineva maailmanägemuse, kahe eri põlvkonda kuuluva kange mehe — isa ja venna põrkumisele. Kui isa püüab kindla jalgealuse kaotanud Raini enda raamidesse suruda, siis Rain leiab lootuse hoopis Aleksandras, hämara minevikuga salapärases naises.

Režissöör Janno Jürgens ütles, et soovib tegeleda aegumatute teemadega: «Minu jaoks räägib «Rain» meheks olemise ja meheks sirgumise raskustest ja rõõmudest läbi vendade, isa ja poja ning sõprade suhete. Keskendudes sealjuures kolmele põlvkonnale, nende erinevustele ja sarnasustele.»

Filmis teevad kaasa Indrek Ojari, Rein Oja, Laine Mägi, Ivo Uukkivi, Meelis Rämmeld, Marcus Borkmann jt. Filmi stsenaristideks on Anti Naulainen ja Janno Jürgens, operaator on Erik Põllumaa, kunstnik Matis Mäesalu, kostüümikunstnik Liis Plato. Film valmib tootmisfirmas Alasti Kino ja selle produtsendiks on Kristjan Pütsep. Film jõuab kinodesse hilissügisel 2018.

Režissöör ja stsenarist Janno Jürgens on sündinud 1985. aastal Haapsalus. Ta on lõpetanud Balti Filmi-ja Meediakooli filmirežissööri erialal ning erialaselt täiendanud end Poolas, Prantsusmaal ja Rumeenias. Tema tuntumad tööd on «Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat» ja lühifilm «Distants», mis valiti Locarno filmifestivali programmi.

Filmi tootmist toetavad Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Tagasi üles