Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Probleemid paariseluga

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hanif Kureishi «Eimiski» | FOTO: Raamat

Pakistani juurtega britt Kureishi ja Eesti juurtega rootslane Haag on kirjutanud kaks pealtnäha erineva olekuga raamatut, mille peategelased maadlevad aga sama eluraskusega: nimelt kipub abikaasa neid petma ja üsna mõistetavalt ei tervita kumbki sellist asjalugu rõõmuga.

Hanif Kureishi on Eestis kahtlemata tuttavam autor, sest alates tema kõige kuulsamast raamatust, 1990. aastal ilmunud «Äärelinna Buddhast», millest hiljuti Varrakult ka uustrükk ilmus, on see juba tema viies teos, mis on eesti keelde tõlgitud. Eesti päritolust hoolimata ei ole Rootsis populaarne näitleja ja kirjanik Martina Haag siin nii tuntud, ent nüüd tõlgitud raamatu abil saabki lähemat tutvust sobitada.

Kureishi «Eimiski» peategelaseks on 80-aastane tunnustatud filmirežissöör Waldo, kelle kõrge iga on ratastooli surunud, ent kelle eest paarkümmend aastat noorem abikaasa Zee ja abivalmis peresõber Eddie varmalt hoolt kannavad – kuni Waldot hakkab kimbutama kuri kahtlus, et «noored» üksteise seltsis liiga palju aega veedavad. Pool lugu möödubki paranoia ereda tähe all, kui Waldo püüab igapidi oma kahtlustele tõendust leida. Vaat kui teeskleb magamist, aga tegelikult hoopis kuuldeaparaadi kõrva pistab!

Ka Haagi romaani «Midagi on valesti» peategelane on tuntud isik – lustakaid suhteromaane kirjutav Petra, keda petab teletegelasest abikaasa. Lahutuse järel läheb Petra kolmeks nädalaks meediakärast eemale Põhja-Rootsi tundrusse matkamajakesevahiks, et seal ka uus raamat lõpuks valmis kirjutada.

Mõlemas raamatus on armu(tuse)draamale lisaks ka põnevikujooni. Rootsi tundrumajakese lähistel olla järv, mille äärde ei tohi minna ja kus kord üks naine olla kaduma läinud, aga suuremalt jaolt jäetakse see liin kõrvale. Kureishi romaanis, kus põdur härra aknast binokliga naabreid luurab, vihjatakse Hitchcocki filmidele. Vahepeal võtab lugu tõesti klassikaliselt hitchcockilikud toonid ja sunnib peategelast kahtlema, kas abikaasa ei plaani teda mitte armukese abil kõrvaldada, kuid ka see pole loos tähtsaim, sest mõlemas raamatus keskendutakse peamiselt peategelase reaktsioonile, kui selgub, et «midagi on paariselus valesti».

Just peategelase suhtumine neid tabanud eludraamasse muudab sarnase teemaga raamatud täiesti erinevaks. Ehk on asi ka tegelaste vanuses? Kureishi kiratsev vanahärra on niigi oma tervise üle nördinud ja selline reetmine muudab ta muidugi aina jonnakamaks, isegi laused on raamatus tõredalt lühikesed ja käredad. Samas ei hülga ta ka eluga kogunenud läbinägelikkust ja huumorimeelt, ent raamatu stiili mustaks huumoriks nimetada oleks veel liigagi leebe – tema vanurimõlgutusi saadavad pilkasest sarkasmist kerkivad naerupuksatused.

Huvitav, et see pole ainus vanameheteos, mis on hiljuti ilmunud: Tuomas Kyrö romaani «Kõike head, toriseja!» peategelane on samuti 80-aastane torssis vanahärra, küll Soomest ja n-ö lihtne inimene, aga sama jonnakas.

Hiljem netist uurides selgus, et Martina Haagi lahutusedraama on suurelt jaolt autobiograafiline, aga aimus sellest tekkis juba lugedeski. Raamatus on kaks osa: üks kirjeldab Petra elu tundrumajakeses, kus peale tema elab veel vaid kohalik kass ja kuhu aeg-ajalt satuvad ka matkajad. Õieti on kahju, et see osa raamatus väiksemaks jääb, sest tundur oma ilveste, virmaliste ja sügiseselt punetavate mustikaväludega on köitev ja sellest ning totraist Norra matkajatest oleks rõõmsasti rohkem lugenud.

Ülejäänud osa võtab enda alla raamat, mida Petra majakest valvates oma lahutusest kirjutab. Ta ise ütleb: «Ma tahan kirjutada raamatu naistele, kes on sattunud samasugusesse olukorda nagu mina.» Küllap on see tõesti autorile tõhusaks eneseabiks ja kirjutusteraapiaks, aga kui lugeja parajasti armudraamade käes ei vaevle, siis jääb see igavaks.

Kureishi raamatu jaburus teeb lugemise lõbusamaks, aga kummagi teose puhul olnuks kena üllatuda, et mehed ja naised ei käitugi alati sisseharjunud ootuste järgi. Vanamehekirjandus küll, aga kus on lood tõredatest 80-aastastest huumorieidekestest? Naisi jäetakse raamatutes maha nagu loogu, aga kus ahastavad hüljatud keskealised meeshärrad?

***

Hanif Kureishi «Eimiski» | FOTO: Raamat

Hanif Kureishi

«Eimiski»

Tõlkija Triin Tael

Varrak 2017

160 lk

Martina Haag «Midagi on valesti» | FOTO: Raamat

Martina Haag

«Midagi on valesti»

Tõlkija Kadri Papp

Varrak 2017

192 lk

Tagasi üles